Monday, December 19, 2011
Monday, December 12, 2011
1 päev veel!
Ma ju ütlesin teile, et aeg lendab! Näete, lendaski. Neli kuud läinud nagu niuhti!
See on ikka veel nii uskumatu, et juba homme hakkan siit koju tagasi sõitma ja Tallinna Lennujaama jõuan 15.detsember kell 13:05 :)
Mis siis vahepeal tehtud ja mis veel ees?
Koolitunnid said läbi juba eelmise nädala teisipäeval. See oli superhea, sest kaks vaba õppimise päeva jäi kordamiseks enne esimest lõpueksamit. Reedel, 9.detsembril tegin oma teise eksami (esimene sai tehtud juba novembri keskel matkaklassis). See eksam oli kirjalik ja põhines kahe essee ning ühe kokkuvõtte kirjutamisel kindlate reeglite järgi. Kahjuks jäi aega natuke väheks ja päris valmis ei jõudnud, kuid siiski loodan, et see ei saa määravaks.
Pärast reedest eksamit toimus meil golfitiimiga väike koosviibimine. See oli hästi hästi armas ja kõiki oli koos tore näha. Me talvel trehvame ainult koolis, niiöelda tiimitrenne meil ei ole. Eelnevalt olime kokku leppinud, et igaüks toob midagi söögipoolist ning väikse üllatuskingi. Pidu toimus ühe tüdruku väikeses korteris, aga häid lambaid ju mahub palju ühte tuppa. Alustasime õhtusöögiga, kööki panime valmis kõikide kaasatoodud söögid valmis ja kokkuvõttes oli kõik superhea. Minu osa oli viia köögivilju. Pärast järgnes magustoit, mis oli ühe treeneri tehtud šokolaadimousse, no seda kiitsime kõik taevani.
Ja siis... kinkide vahetamise aeg! See käib siin natuke teistmoodi, aga on ikkagi omamoodi tore. Igaüks saab järjekorranumbri ning esimene valib kuuse alt kingi ja teeb selle lahti. Näitab kinki kõigile. Number 2 saab valida, kas ta tahab seda eelmist kinki "varastada" või valida kuuse alt uue ja avades näidata seda jällegi kõigile ja nii edasi. Niisiis oli nalja nabani ja käis väike võistlus kinkide eest.
Lõpetuseks grupipilt ning õhtu jätkus ühe golfikuti sünnipäevaga.
Kuusk on küll täitsa täitsa meie varju jäänud, aga siin see on, meie golfigäng.
Laupäeva varahommikul visaksin Johannese lennujaama ja tema naudib nüüd Eestis juba koolivaheaega. Laupäev ja pühapäev kulusid peamiselt eksamiteks valmistumiseks, kinkide ostmiseks ja kodusteks toimetusteks.
Laupäevast veel nii palju, et õhtul, kui olime Jabobiga õppimisest juba korralikult soodad, siis otsustasime sööma minna ja hiljem kesklinnast läbi käia. Mõeldud, tehtud. Käisime Gateway Mallis, see on suur kaubandustänav, mis ehitati Salt Lake 2002 ajaks. Sealt ledisime mõlemad natuke kinke ning edasi viis tee meid temple square'le.
See on mormoonide tempel ja selle ümbrus, mis jõulude ajal on hästi ilus ja särab tuledes. Iga väiksemagi puuoksakese peal on tuled, näeb küll uhke välja aga me natuke jäime mõtlema, et kui palju see siiski elektrit võtab. Jacob arvas, et selle raha eest saaks osta ilmselt vähemalt aastaks ühe väikse riigi Aafrikas. Inimesi liigub seal pidevalt palju, kõik käivad seda ilu nautimas, nii tegime meiegi väikse jalutuskäigu. Usun, et pildid räägivad enda eest. (Need pole küll isetehtud, aga kõik välja näeb täpipealt selline, ainult lund pole nagu ühel pildil näha!)
Nägime siis selle ilu ka veel ära enne koju tulekut. Kindlasti oli vaatamist väärt!
Pühapäev kulus peamiselt õppimisele. Esmaspäeval tegin 2 eksamit ja ainult üks on veel jäänud, jee! Esmaspäevased eksamid õnneks ei olnud ülejõu rasked aga õppida tuli siiski palju. Teisipäevane eksam on aga täielik surm, pean ikka veel palju õppima ja kordama selleks. See on kõik inimese anatoomia ja spordivigastused ja nii edasi. Mis seal ikka, tuleb ära teha, motivatsioon on põhjas viimane ju ja siis kodu!
Kaks päeva enne väljalendu šokeeriti mind muidugi sellega, et emailil oli hommikul kiri, et mul lennud on tühistatud. Hakkasin siis kibekiirelt asja selgeks tegema, et mis jama toimub. Õnneks aitas mind Eestist Kristen, suur aitäh Sulle! Lõpuks saime asja korda ja kontrollisin veel mitu korda üle ning lennufirma poolt kinnitati, et ei ole midagi tühistatud. Kindel on, et kõik on sama ning probleeme-muudatusi ei ole. Kui Eestisse saabun, siis ajan asja korda, mis jama see oli. Korraldavad siin ebavajalikku paanikat mulle.
Asun siis teele kolmapäeva varahommikul! :)
Pühendusega:
Stinale, keda ma teistehulgas niiväga igatsen!
Kohe näen ja kallistan teid kõiki,
Mari :)
See on ikka veel nii uskumatu, et juba homme hakkan siit koju tagasi sõitma ja Tallinna Lennujaama jõuan 15.detsember kell 13:05 :)
Mis siis vahepeal tehtud ja mis veel ees?
Koolitunnid said läbi juba eelmise nädala teisipäeval. See oli superhea, sest kaks vaba õppimise päeva jäi kordamiseks enne esimest lõpueksamit. Reedel, 9.detsembril tegin oma teise eksami (esimene sai tehtud juba novembri keskel matkaklassis). See eksam oli kirjalik ja põhines kahe essee ning ühe kokkuvõtte kirjutamisel kindlate reeglite järgi. Kahjuks jäi aega natuke väheks ja päris valmis ei jõudnud, kuid siiski loodan, et see ei saa määravaks.
Pärast reedest eksamit toimus meil golfitiimiga väike koosviibimine. See oli hästi hästi armas ja kõiki oli koos tore näha. Me talvel trehvame ainult koolis, niiöelda tiimitrenne meil ei ole. Eelnevalt olime kokku leppinud, et igaüks toob midagi söögipoolist ning väikse üllatuskingi. Pidu toimus ühe tüdruku väikeses korteris, aga häid lambaid ju mahub palju ühte tuppa. Alustasime õhtusöögiga, kööki panime valmis kõikide kaasatoodud söögid valmis ja kokkuvõttes oli kõik superhea. Minu osa oli viia köögivilju. Pärast järgnes magustoit, mis oli ühe treeneri tehtud šokolaadimousse, no seda kiitsime kõik taevani.
Ja siis... kinkide vahetamise aeg! See käib siin natuke teistmoodi, aga on ikkagi omamoodi tore. Igaüks saab järjekorranumbri ning esimene valib kuuse alt kingi ja teeb selle lahti. Näitab kinki kõigile. Number 2 saab valida, kas ta tahab seda eelmist kinki "varastada" või valida kuuse alt uue ja avades näidata seda jällegi kõigile ja nii edasi. Niisiis oli nalja nabani ja käis väike võistlus kinkide eest.
Lõpetuseks grupipilt ning õhtu jätkus ühe golfikuti sünnipäevaga.
Kuusk on küll täitsa täitsa meie varju jäänud, aga siin see on, meie golfigäng.
Laupäeva varahommikul visaksin Johannese lennujaama ja tema naudib nüüd Eestis juba koolivaheaega. Laupäev ja pühapäev kulusid peamiselt eksamiteks valmistumiseks, kinkide ostmiseks ja kodusteks toimetusteks.
Laupäevast veel nii palju, et õhtul, kui olime Jabobiga õppimisest juba korralikult soodad, siis otsustasime sööma minna ja hiljem kesklinnast läbi käia. Mõeldud, tehtud. Käisime Gateway Mallis, see on suur kaubandustänav, mis ehitati Salt Lake 2002 ajaks. Sealt ledisime mõlemad natuke kinke ning edasi viis tee meid temple square'le.
See on mormoonide tempel ja selle ümbrus, mis jõulude ajal on hästi ilus ja särab tuledes. Iga väiksemagi puuoksakese peal on tuled, näeb küll uhke välja aga me natuke jäime mõtlema, et kui palju see siiski elektrit võtab. Jacob arvas, et selle raha eest saaks osta ilmselt vähemalt aastaks ühe väikse riigi Aafrikas. Inimesi liigub seal pidevalt palju, kõik käivad seda ilu nautimas, nii tegime meiegi väikse jalutuskäigu. Usun, et pildid räägivad enda eest. (Need pole küll isetehtud, aga kõik välja näeb täpipealt selline, ainult lund pole nagu ühel pildil näha!)
Nägime siis selle ilu ka veel ära enne koju tulekut. Kindlasti oli vaatamist väärt!
Pühapäev kulus peamiselt õppimisele. Esmaspäeval tegin 2 eksamit ja ainult üks on veel jäänud, jee! Esmaspäevased eksamid õnneks ei olnud ülejõu rasked aga õppida tuli siiski palju. Teisipäevane eksam on aga täielik surm, pean ikka veel palju õppima ja kordama selleks. See on kõik inimese anatoomia ja spordivigastused ja nii edasi. Mis seal ikka, tuleb ära teha, motivatsioon on põhjas viimane ju ja siis kodu!
Kaks päeva enne väljalendu šokeeriti mind muidugi sellega, et emailil oli hommikul kiri, et mul lennud on tühistatud. Hakkasin siis kibekiirelt asja selgeks tegema, et mis jama toimub. Õnneks aitas mind Eestist Kristen, suur aitäh Sulle! Lõpuks saime asja korda ja kontrollisin veel mitu korda üle ning lennufirma poolt kinnitati, et ei ole midagi tühistatud. Kindel on, et kõik on sama ning probleeme-muudatusi ei ole. Kui Eestisse saabun, siis ajan asja korda, mis jama see oli. Korraldavad siin ebavajalikku paanikat mulle.
Asun siis teele kolmapäeva varahommikul! :)
Pühendusega:
Kohe näen ja kallistan teid kõiki,
Mari :)
Sunday, December 4, 2011
Thanksgiving ja hetkeseis
Tervitan teid kaunil teisel advendil kaugelt Salt Lake Cityst!
Võtan ennast nüüd kiirel ajal kokku ja teen teile vahepealsest jälle kokkuvõtte.
Siit tuleb ülevaade eelmisest nädalast, mil Ameerikas tähistati Tänupühasid.
Ameerikas leiavad tänupühad aset iga aasta novembrikuu neljandal neljapäeval. Sel aastal oli selleks 24.november. Kuna tänupühad on siin suur püha, siis saime meie nautida pikka vaba nädalavahetust juba alates kolmapäevast.
Sain mõnusalt välja puhata, trenni teha, uueks kiireks nädalaks valmistuda ning mõned jõulukingid soetada. Siin algab pärast tänupühi suuremat sorti jõuludeks valmistumine. Inimesed hakkavad vaikselt maju kaunistama ning jõulukinke ostma. Selleks on just õige aeg, sest aset leiab Black Friday. See on kohe neljapäevastele pidustustele järgnev suur ostuhullus. Ostukeskused ja kauplusteketid on varunud supersoodsate hindadega tooteid ning kogu see möll algab südaööl või mõnes kohas näiteks kell 6 hommikul kohe pärast tänupühi. Igaljuhul meie seda küll pärast suurt söömaaega ette ei võtnud, uni tundus palju parem mõte olevat.
Natuke minu esimestest tänupühadest Ameerikas. Hommikul magasime mõõdukalt, sõime ning otsustasime enne suurt söömaaega trennis käia, niikuinii terve järgnev päev midagi eriti aktiivset ei tee. Mina ja Johannes ostustsime joosta otsejoones itta, mägede poole. Ja nüüd kui loogiliselt mõtlete, siis see tähendab ainult ülesmäge sörkimist, juhuuu. Jooksime siis 30 minutit mäkke ja siis hakkasime vaikselt alla tulema, see teine osa meeldis mulle märksa rohkem. Kokkuvõttes oli päris raske jooks ja pulss ikka üsna kõrgel.
Siis tegime kibekiirelt ennast korda, haarasime külakosti kaasa ja hüppasime autosse. Meid oli kutsutud perekond Wilkinsonide juurde kella kaheks päeval, no natukene jäime hiljaks, pole hullu. Võtsime kaasa veini, juustu ning Tallinna komme (säästud sellest ajast, kui Joonas siin käis ja Kalevi komme tõi).
Ja nagu arvata oligi, siis sisse astudes oli laud rohkem kui lookas ja kõik olid valmis suureks söömaajaks.
Algatuseks pakuti erinevad suupisteid, näiteks juustu ja küpsiseid, ahjus tehtud krõbedaid saiu määrdega ja nii edasi. Seejärel sõime eelrooga, milleks oli värkse salat. Selle saime ise moodustada, valides erinevaid koostisosasid. Minu taldrikul oli värske salat, kurk, tomat, avokaado, krevetid ning koorekaste. Salat oli tavapäraselt väga hea.
Süsteem toimis nii, et laud oli kaetud söögituppa aga toit oli köögis ja käisime sealt igaüks võtmas. Vastasel korral poleks me ise koos selle söögiga laua taha ära mahtunud.
Järgnes pearoog. Nagu te kõik teate, siis selleks oli kalkun. See on traditisoon, et tänupühadel seveeritakse siin ikka kalkunit ja poest on võimatu sel ajal muud lihavalikut leida.
Selle maitsva kalkuni kõrvale pakuki kartuliputru ning kastet. Valikus oli neid kaks ja mina valisin seenekastme. Lisandiks olid kahte erinevat moodi tehtud jõhvikad - apelisinimaitselised ja tavalised, kauss ubade ja muude juurviljadega, kahte erinevat moodi tehtud saiakuubikutest vormid - kõrbedad ja pehmed, siis veel selline kõrvitsast tehtud puder, maitses hästi ja magusasti. Ja selle kõige kõrvale hunnikuga ahjust tulnud värskeid saiu.
Pärast kahte portsjonit pearooga oli kõht juba päris täis ning võtsime aega natuke puhkamiseks ja jutustamiseks.
meie tänupühade laud, puudu on vanemad
üks laua pool: Ben, Jacob, Johannes (ja ema Sue Ann)
teine laua pool: mina, Joe, Jeff (ning Sam)
Aga ei läinudki väga palju aega mööda, kui meid ootas neli kooli. Üks pumpkin pie (kõrvitsakook), üks õunakook, siis veel sidruni- ja banaanikoogid.
pumpkin pie ja apple pie
Pärast neid kooke oli küll kõht täis ja väsimus tuli peale. Eks see söömine ole raske töö ja enne oli trenni ka tehtud. Siis hakkaski telekast neljapäevane NFL-i (National Football League) mäng. Läksime siis suurde tuppa telekast Ameerika jalgpalli vaatama. Mulle see erilist pinget ei paku, seega vahepeal lasin vist silma looja.
Mõne tunni pärast toimus jälle väike söömine. Nimelt kalkun oli ilusti ära puhastatud ja saiakesi oli hunnikuga veel alles. Siis tehtigi kalkuni võileibu - värske sai ja liha vahele. Minu puhul jäi see nali küll ära, sest kõht oli veel ikka päris päris täis.
Pärast veel natuke jutustasime ja südaöö paiku hakkasime koju sõitma. Nägime siin kodu lähedal ühe suure poe ees meeletuid järjekordi, ilmselt avati keskus varsti Black Friday shopinguteks.
Kodus uinusin kiiresti. Kokkuvõttes oli väga lahe kogemus tähistada Ameerika perekonnas päris tänupühasid. See sarnaneb paljuski meie jõuluõhtusöögile, ainult et traditsiooniks on igalpool valmistada turkey!
Sel pikal vabal nädalavahetusel me miskit erilist korda ei saatnud, pigem kogusime hoogu uueks nädalaks, sest koolis tulevad viimased kiired ajad. Tegime siin poistega trenni värskes õhus, sest kool ja kooli võimla olid kinni. Pilt ka, kuidas me pargis erinevaid harjutusi tegime, pildil mina ja Jacob:
Selle nädala esmaspäevast algaski uuesti kiire töö. Minul kukkusid siin paljude asjade tähtajad ning esitasin hulga viimaseid esseesid ja koolitükke. Esmaspäeval oli väga tihe koolipäev, kus tegin oma 10 erinevat asja, huuh. Kolmapäeval oli meil golfitiimi koosolek, kus arutasime uue hooaja plaane ning hetkelist treeningplaani. Puhkus sai juba ammu läbi, nüüd käivad nii füüsilised kui tehnilised treeningud. Käime nädalas korra või kaks igaüks individuaalselt tehnika treeneriga rangel, lisaks peab ise harjutamas käima. See asub täitsa linna sees, ning on ülisuure katusealuse rangega löögiala. Lisaks on seal väga hea valgustus ning soojendusaparaadid, seega saame päris õhtul ka trenni teha.
Nüüd on juba jälle nädal läbi. Kahjuks ei lõppenud see nädal eriti edukalt. Õnneks mitte kooli mõttes, vaid füüsilises. Eelmisest nädalast venitasin natuke reit ja sel nädalal selgus, et tegu on siiski tõsisema vigastusega. Kõnindes annab tunda ning jooksusammu ei saa üldse teha. Õnneks tegelevad mu probleemiga nüüdsest juba spetsialistid ja loodetavasti saab selle kiiresti korda.
Esimese ülikooli semestri lõpuni on jäänud täpselt kaks koolipäeva (esmaspäev ja teisipäev), esimene eksam sel reedel, ning kolm eksamit järgmisel nädalal. Aga kõik on niii hästi ja motivatsioon on küllaltki põhjas, et kooliasjadega kiirelt ühele poole saada, sest selle preemiaks on kojusõit 14.detsembril. See on täpselt KÜMNE päeva pärast! Kas te suudate seda uskuda? Mina küll veel ei suuda, seega hakkan tegutsema, lõpetan kähku oma viimased kooliasjad ära ning tulen koju! Ootan väga!
Varsti näeme,
tervitused-kallistused,
Mari
Võtan ennast nüüd kiirel ajal kokku ja teen teile vahepealsest jälle kokkuvõtte.
Siit tuleb ülevaade eelmisest nädalast, mil Ameerikas tähistati Tänupühasid.
Ameerikas leiavad tänupühad aset iga aasta novembrikuu neljandal neljapäeval. Sel aastal oli selleks 24.november. Kuna tänupühad on siin suur püha, siis saime meie nautida pikka vaba nädalavahetust juba alates kolmapäevast.
Sain mõnusalt välja puhata, trenni teha, uueks kiireks nädalaks valmistuda ning mõned jõulukingid soetada. Siin algab pärast tänupühi suuremat sorti jõuludeks valmistumine. Inimesed hakkavad vaikselt maju kaunistama ning jõulukinke ostma. Selleks on just õige aeg, sest aset leiab Black Friday. See on kohe neljapäevastele pidustustele järgnev suur ostuhullus. Ostukeskused ja kauplusteketid on varunud supersoodsate hindadega tooteid ning kogu see möll algab südaööl või mõnes kohas näiteks kell 6 hommikul kohe pärast tänupühi. Igaljuhul meie seda küll pärast suurt söömaaega ette ei võtnud, uni tundus palju parem mõte olevat.
Natuke minu esimestest tänupühadest Ameerikas. Hommikul magasime mõõdukalt, sõime ning otsustasime enne suurt söömaaega trennis käia, niikuinii terve järgnev päev midagi eriti aktiivset ei tee. Mina ja Johannes ostustsime joosta otsejoones itta, mägede poole. Ja nüüd kui loogiliselt mõtlete, siis see tähendab ainult ülesmäge sörkimist, juhuuu. Jooksime siis 30 minutit mäkke ja siis hakkasime vaikselt alla tulema, see teine osa meeldis mulle märksa rohkem. Kokkuvõttes oli päris raske jooks ja pulss ikka üsna kõrgel.
Siis tegime kibekiirelt ennast korda, haarasime külakosti kaasa ja hüppasime autosse. Meid oli kutsutud perekond Wilkinsonide juurde kella kaheks päeval, no natukene jäime hiljaks, pole hullu. Võtsime kaasa veini, juustu ning Tallinna komme (säästud sellest ajast, kui Joonas siin käis ja Kalevi komme tõi).
Ja nagu arvata oligi, siis sisse astudes oli laud rohkem kui lookas ja kõik olid valmis suureks söömaajaks.Algatuseks pakuti erinevad suupisteid, näiteks juustu ja küpsiseid, ahjus tehtud krõbedaid saiu määrdega ja nii edasi. Seejärel sõime eelrooga, milleks oli värkse salat. Selle saime ise moodustada, valides erinevaid koostisosasid. Minu taldrikul oli värske salat, kurk, tomat, avokaado, krevetid ning koorekaste. Salat oli tavapäraselt väga hea.
Järgnes pearoog. Nagu te kõik teate, siis selleks oli kalkun. See on traditisoon, et tänupühadel seveeritakse siin ikka kalkunit ja poest on võimatu sel ajal muud lihavalikut leida.
Selle maitsva kalkuni kõrvale pakuki kartuliputru ning kastet. Valikus oli neid kaks ja mina valisin seenekastme. Lisandiks olid kahte erinevat moodi tehtud jõhvikad - apelisinimaitselised ja tavalised, kauss ubade ja muude juurviljadega, kahte erinevat moodi tehtud saiakuubikutest vormid - kõrbedad ja pehmed, siis veel selline kõrvitsast tehtud puder, maitses hästi ja magusasti. Ja selle kõige kõrvale hunnikuga ahjust tulnud värskeid saiu.
Pärast kahte portsjonit pearooga oli kõht juba päris täis ning võtsime aega natuke puhkamiseks ja jutustamiseks.
Aga ei läinudki väga palju aega mööda, kui meid ootas neli kooli. Üks pumpkin pie (kõrvitsakook), üks õunakook, siis veel sidruni- ja banaanikoogid.
Pärast neid kooke oli küll kõht täis ja väsimus tuli peale. Eks see söömine ole raske töö ja enne oli trenni ka tehtud. Siis hakkaski telekast neljapäevane NFL-i (National Football League) mäng. Läksime siis suurde tuppa telekast Ameerika jalgpalli vaatama. Mulle see erilist pinget ei paku, seega vahepeal lasin vist silma looja.
Mõne tunni pärast toimus jälle väike söömine. Nimelt kalkun oli ilusti ära puhastatud ja saiakesi oli hunnikuga veel alles. Siis tehtigi kalkuni võileibu - värske sai ja liha vahele. Minu puhul jäi see nali küll ära, sest kõht oli veel ikka päris päris täis.
Pärast veel natuke jutustasime ja südaöö paiku hakkasime koju sõitma. Nägime siin kodu lähedal ühe suure poe ees meeletuid järjekordi, ilmselt avati keskus varsti Black Friday shopinguteks.
Kodus uinusin kiiresti. Kokkuvõttes oli väga lahe kogemus tähistada Ameerika perekonnas päris tänupühasid. See sarnaneb paljuski meie jõuluõhtusöögile, ainult et traditsiooniks on igalpool valmistada turkey!
Sel pikal vabal nädalavahetusel me miskit erilist korda ei saatnud, pigem kogusime hoogu uueks nädalaks, sest koolis tulevad viimased kiired ajad. Tegime siin poistega trenni värskes õhus, sest kool ja kooli võimla olid kinni. Pilt ka, kuidas me pargis erinevaid harjutusi tegime, pildil mina ja Jacob:
Selle nädala esmaspäevast algaski uuesti kiire töö. Minul kukkusid siin paljude asjade tähtajad ning esitasin hulga viimaseid esseesid ja koolitükke. Esmaspäeval oli väga tihe koolipäev, kus tegin oma 10 erinevat asja, huuh. Kolmapäeval oli meil golfitiimi koosolek, kus arutasime uue hooaja plaane ning hetkelist treeningplaani. Puhkus sai juba ammu läbi, nüüd käivad nii füüsilised kui tehnilised treeningud. Käime nädalas korra või kaks igaüks individuaalselt tehnika treeneriga rangel, lisaks peab ise harjutamas käima. See asub täitsa linna sees, ning on ülisuure katusealuse rangega löögiala. Lisaks on seal väga hea valgustus ning soojendusaparaadid, seega saame päris õhtul ka trenni teha.
Nüüd on juba jälle nädal läbi. Kahjuks ei lõppenud see nädal eriti edukalt. Õnneks mitte kooli mõttes, vaid füüsilises. Eelmisest nädalast venitasin natuke reit ja sel nädalal selgus, et tegu on siiski tõsisema vigastusega. Kõnindes annab tunda ning jooksusammu ei saa üldse teha. Õnneks tegelevad mu probleemiga nüüdsest juba spetsialistid ja loodetavasti saab selle kiiresti korda.
Esimese ülikooli semestri lõpuni on jäänud täpselt kaks koolipäeva (esmaspäev ja teisipäev), esimene eksam sel reedel, ning kolm eksamit järgmisel nädalal. Aga kõik on niii hästi ja motivatsioon on küllaltki põhjas, et kooliasjadega kiirelt ühele poole saada, sest selle preemiaks on kojusõit 14.detsembril. See on täpselt KÜMNE päeva pärast! Kas te suudate seda uskuda? Mina küll veel ei suuda, seega hakkan tegutsema, lõpetan kähku oma viimased kooliasjad ära ning tulen koju! Ootan väga!
Varsti näeme,
tervitused-kallistused,
Mari
Monday, November 21, 2011
Tegemistest
Kui Joonas siin oli, siis tegime kõike ägedat vahelduseks tihedale koolitööle. Küll aga tuli ka kooliasjad samaaegselt kontrolli all hoida.
Vegasest pidime esmaspäeval natuke välja puhkama, mina käisin koolis, Joonas tegi trenni. Tundide vahepeal uudistasime natuke ringi, käisime toidupoes, et ikka ehtsat Ameerikat näha, muidugi rattapoes (sest Joonas sõidab ratast väga hästi) ning õhtustasime mõnes heas kohas. Üldjuhul nädala algus mööduski nii ja vähe rahulikumalt, sest nii minul kui Johannesel oli ikkagi igapäevaselt kool.
Neljapäeval ja reedel (17.-18. november) käisid kutid maastikuratastega Moabi uudistamas.
Mida tegi Mari? Ma ilmselt ei oleks saanud mingil juhul nendega kaasa minna, sest meie rattasõidu tempo on väga erinev. Mina hoopis õppisin eksamiks. Tegin 18.novembril oma esimese lõpueksami Outdoor Leadership klassis, niiet üks aine on nüüdseks juba läbi. Eksam oli raske ja ülipikk aga tunneon enam-vähem ok.
Veel näitasime Joonasele Park Cityt, Salt Lake 2002 olümpiaküla ning tegime veel natuke shopingut Park City outlettides. Külastasime muidugi ka Salt Lake City keskklinna tänavaid ja põhilisi vaatamisväärsusi.
Ja Joonasel ei jäänud nägemata ka panoraamvaade meie armsale linnale. Selleks tuleb vaid natukene meie kodust ülespoole sõita, pisut mäkke ronida ja ongi selline vaade:
Täna varahommikul viisin Joonase lennujaama ning ta asus kodu poole teele. Aeg ikka lendab, alles ta ju tuli!
Igaljuhul oli väga tore aeg, sai palju nalja ja huvitavaid tegevusi tehtud. Jõua siis ilusti koju, Joonas!
Lähitulevikust nii palju, et homme on viimane koolipäev ja siis algab kokku 5 päevane vaheaeg koolist. Tulemas on ju Thanksgiving ja see on siin suur püha! Thanksgiving on 24.november, mil meil on plaanis ehtne õhtusöök; veel plaanin vaheajal palju õppida ja natuke eksamiteks valmistuda ning mõned jõulukingid soetada.
Märkamatult ongi neljast kuust saanud kolm nädalat ja saabun koju juba 15.detsember!
Varsti varsti varsti!
Mari
Vegasest pidime esmaspäeval natuke välja puhkama, mina käisin koolis, Joonas tegi trenni. Tundide vahepeal uudistasime natuke ringi, käisime toidupoes, et ikka ehtsat Ameerikat näha, muidugi rattapoes (sest Joonas sõidab ratast väga hästi) ning õhtustasime mõnes heas kohas. Üldjuhul nädala algus mööduski nii ja vähe rahulikumalt, sest nii minul kui Johannesel oli ikkagi igapäevaselt kool.
Neljapäeval ja reedel (17.-18. november) käisid kutid maastikuratastega Moabi uudistamas. Mida tegi Mari? Ma ilmselt ei oleks saanud mingil juhul nendega kaasa minna, sest meie rattasõidu tempo on väga erinev. Mina hoopis õppisin eksamiks. Tegin 18.novembril oma esimese lõpueksami Outdoor Leadership klassis, niiet üks aine on nüüdseks juba läbi. Eksam oli raske ja ülipikk aga tunneon enam-vähem ok.
Veel näitasime Joonasele Park Cityt, Salt Lake 2002 olümpiaküla ning tegime veel natuke shopingut Park City outlettides. Külastasime muidugi ka Salt Lake City keskklinna tänavaid ja põhilisi vaatamisväärsusi.
Ja Joonasel ei jäänud nägemata ka panoraamvaade meie armsale linnale. Selleks tuleb vaid natukene meie kodust ülespoole sõita, pisut mäkke ronida ja ongi selline vaade:
Täna varahommikul viisin Joonase lennujaama ning ta asus kodu poole teele. Aeg ikka lendab, alles ta ju tuli!
Igaljuhul oli väga tore aeg, sai palju nalja ja huvitavaid tegevusi tehtud. Jõua siis ilusti koju, Joonas!
Lähitulevikust nii palju, et homme on viimane koolipäev ja siis algab kokku 5 päevane vaheaeg koolist. Tulemas on ju Thanksgiving ja see on siin suur püha! Thanksgiving on 24.november, mil meil on plaanis ehtne õhtusöök; veel plaanin vaheajal palju õppida ja natuke eksamiteks valmistuda ning mõned jõulukingid soetada.
Märkamatult ongi neljast kuust saanud kolm nädalat ja saabun koju juba 15.detsember!
Varsti varsti varsti!
Mari
Las Vegas
Jeee, blogipostitus üle pika pika aja!
Tsauki jälle kõik kallid!
Vabandan, et olete pidanud seda lehekülge külastades pettuma, et uut postitust ei ole. Siit ta nüüd tuleb!!
Mul läheb ikka kenasti ning viimasel ajal olen väga palju huvitavat korda saatnud. Esmalt ikka sellepärast, et Joonas oli alates 9.novembrist siin ning näitasime talle siinset elu. See on ka põhjus, miks ma pole blogisse jõudnud kirjutada.
Niisiis, Joonas saabus siia kolmapäeval, 9.novembri pärastlõunal ning mul oli au talle lennujaama järgi minna. Ta saabus koos Eesti leibade, singi, juustu ja kommidega. Fantastiline! Isetehtud leib maitses nii hea, aitäh Heidi ja pagarid!
Järgmise päeva õhtul (10. november) käisime perekond Wilkinsonide juures õhtusöögil, kuhu oleme kutsutud ka thanksgivinguks. Viisin külakostiks Eesti leiba, ehtsat ja musta, mis kohalikele väga maitses! Pereema proovib siin järgi teha, otsis juba retseptid ja möllab koostisosadega. Eks näis mis välja tuleb. :)
Reedel (üle-eelmine reede) asusime autoga Las Vegase poole teele. Läksime lihtsalt nädalavahetuseks uudistama ja megavinge oli! Autosõit kestis kuskil 6 tundi, ning jõudsime reede õhtul. Vegas säras, sinnasõites oli uskumatult võimas vaade kogu tuledes linnale.
Vegase peatänav koosneb erinevatest teemadest, paljudest hotellisest ja poodidest, kasiinodest, söögikohtadest ja nii edasi. Kõik särab ja sätenab, see on linn, mis kunagi ei maga! Peatänava teemadeks on New York, Paris, Veneetsia ja nii edasi.. näiteks New Yorki osas oli surmasõlmega ameerika raudtee, miniatuurne ameerika vabadussammas, suur Coca-Cola, McDonalds'i ja M&M-i logo, Hard Rock Cafe.. ühesõnaga kõik mis on New Yorki ja Ameerikaga seotud. Ja veel, näiteks Veneetsia osasse on ehitatud ehtsad kanalid, kus saab nende paatidega sõita läbi hotelli ja ka väljaspool. Jäi mulje, et kui käid Vegases, siis ühtlasi nagu külastad veel paljusid linnasid samal ajal. Lisaks leidus seal väike osa Egiptust, suur suur püramiid, mida valvas Sfinks. See oli meie hotelliks, nimeks siis Luxor.
Hotell asus ühes peatänava otsas ning jalutada saime päris korralikult, samas oli see hea, sest nägime palju erinevaid hotelle, poode ja kõike muud. Esimesel päeval õhtustasimegi Hard Rock Cafes. Seal oli suurepärane söök ning rõdult ülivõimas vaade kogu tänavale. Pärast tegime pika jalutuskäigu läbi Pariisi, Colosseumi ja mitmete kasiinode. Selles linnas on alati mustmiljon inimest ja tõesti, see linn ei maga kunagi! Esimesel õhtul olime küllalt väsinud, et midagi suurejoonelisemat teha, seega oli sobiv lihtsalt nautida ja imestada. Pildil olen Joonasega Hard Rock Cafe rõdul:
Järgmise päeva hommikul tuli fantastiline idee ära proovida ameerika raudtee, et ikka hommikul kohe adrenaliin üles ärataks. See oli täiesti päris, kuigi pigistasin silmad kõvasti kinni, üritasin need korrakski lahti teha, et nautida vaadet kogu peatänavale. Üks asi jälle järgi proovitud! Kogu järgnev päev möödus poodides; seal on ülipalju ülisuuri kaubanduskeskusi, kus on lihtsalt tore ringi vaadata ja ehk ka midagi soetada. Niisiis terve päev poodlesime ja Joonas ilmselt ületas nüüdseks vähemalt kogu aasta normi shoppamisel. Päeva lõpuks andsid jalad korralikult tunda. Õhtul käisime söömas viisakas restoranis ning sattusime Kevin Jonase (bändist Jonas Brothers) sünnipäevale, väga vinge. Kuna olime päris väsinud ja järgmisel päeval oli ka üht teist plaanis, siis õhtu väga pikale ei läinud, aga oli väga tore ja erakordne!
Pühapäeva hommikul täitsime veel pean-tegema-ja-nägema-kui-Vegases-käin asju. Seega esimese asjana hommikul oli ülisuure veeshow vaatamine, kus vesi tantsib muusika järgi.. see on ülivõimas ja öösel lisavad efekti veel tuled.
Siis haarasime lõuna-hommikusöögi ning külastasime Vegase outlette. See on järjekordne tohutult suur poodide tänav, kus on kõik superodav. Uudistasime seal ringi ja peagi asusime uuesti Salt Lake City poole teele.. Las Vegas oli väga mõnus kogemus!
Lisan Vegasest veel mõned pildid:
Vegasest leiab rohkem pilte internetist, võin kinnitada, et kõik on täpselt nii, nagu piltidel ja filmides. Kõik on seda kogedes lihtsalt palju suurem ja uskumatum!
Tsauki jälle kõik kallid!
Vabandan, et olete pidanud seda lehekülge külastades pettuma, et uut postitust ei ole. Siit ta nüüd tuleb!!
Mul läheb ikka kenasti ning viimasel ajal olen väga palju huvitavat korda saatnud. Esmalt ikka sellepärast, et Joonas oli alates 9.novembrist siin ning näitasime talle siinset elu. See on ka põhjus, miks ma pole blogisse jõudnud kirjutada.
Niisiis, Joonas saabus siia kolmapäeval, 9.novembri pärastlõunal ning mul oli au talle lennujaama järgi minna. Ta saabus koos Eesti leibade, singi, juustu ja kommidega. Fantastiline! Isetehtud leib maitses nii hea, aitäh Heidi ja pagarid!
Järgmise päeva õhtul (10. november) käisime perekond Wilkinsonide juures õhtusöögil, kuhu oleme kutsutud ka thanksgivinguks. Viisin külakostiks Eesti leiba, ehtsat ja musta, mis kohalikele väga maitses! Pereema proovib siin järgi teha, otsis juba retseptid ja möllab koostisosadega. Eks näis mis välja tuleb. :)
Reedel (üle-eelmine reede) asusime autoga Las Vegase poole teele. Läksime lihtsalt nädalavahetuseks uudistama ja megavinge oli! Autosõit kestis kuskil 6 tundi, ning jõudsime reede õhtul. Vegas säras, sinnasõites oli uskumatult võimas vaade kogu tuledes linnale.
Hotell asus ühes peatänava otsas ning jalutada saime päris korralikult, samas oli see hea, sest nägime palju erinevaid hotelle, poode ja kõike muud. Esimesel päeval õhtustasimegi Hard Rock Cafes. Seal oli suurepärane söök ning rõdult ülivõimas vaade kogu tänavale. Pärast tegime pika jalutuskäigu läbi Pariisi, Colosseumi ja mitmete kasiinode. Selles linnas on alati mustmiljon inimest ja tõesti, see linn ei maga kunagi! Esimesel õhtul olime küllalt väsinud, et midagi suurejoonelisemat teha, seega oli sobiv lihtsalt nautida ja imestada. Pildil olen Joonasega Hard Rock Cafe rõdul:
Järgmise päeva hommikul tuli fantastiline idee ära proovida ameerika raudtee, et ikka hommikul kohe adrenaliin üles ärataks. See oli täiesti päris, kuigi pigistasin silmad kõvasti kinni, üritasin need korrakski lahti teha, et nautida vaadet kogu peatänavale. Üks asi jälle järgi proovitud! Kogu järgnev päev möödus poodides; seal on ülipalju ülisuuri kaubanduskeskusi, kus on lihtsalt tore ringi vaadata ja ehk ka midagi soetada. Niisiis terve päev poodlesime ja Joonas ilmselt ületas nüüdseks vähemalt kogu aasta normi shoppamisel. Päeva lõpuks andsid jalad korralikult tunda. Õhtul käisime söömas viisakas restoranis ning sattusime Kevin Jonase (bändist Jonas Brothers) sünnipäevale, väga vinge. Kuna olime päris väsinud ja järgmisel päeval oli ka üht teist plaanis, siis õhtu väga pikale ei läinud, aga oli väga tore ja erakordne!
Pühapäeva hommikul täitsime veel pean-tegema-ja-nägema-kui-Vegases-käin asju. Seega esimese asjana hommikul oli ülisuure veeshow vaatamine, kus vesi tantsib muusika järgi.. see on ülivõimas ja öösel lisavad efekti veel tuled. Siis haarasime lõuna-hommikusöögi ning külastasime Vegase outlette. See on järjekordne tohutult suur poodide tänav, kus on kõik superodav. Uudistasime seal ringi ja peagi asusime uuesti Salt Lake City poole teele.. Las Vegas oli väga mõnus kogemus!
Lisan Vegasest veel mõned pildid:
Pildil on vennad Jõgid - Joonas ja Johannes.
Veneetsia hotell - voila! - nagu päris, isegi sinine taevas on peakohale ehitatud.
What Happens in Vegas, Stays in Vegas,
tänan reisikaaslasi Joonast, Johannest ja Maggiet!
Mari
Saturday, November 5, 2011
Lumi
Täna, 5.novembril, jõudis siia L U M I !
Mina olin igal juhul täna hommikul väga vaimustuses, nagu väike laps.
5.november on veel eriline, sest vanaema Lindal on sünnipäev ja perekond koguneb Võrru! Olin mõtetes teiega ja loodan, et mu parimate tervitustega postkaart jõuab ikka ka sinna kaugele kohale!
Hommikul tegin riisiputru. Tuli enam-vähem, aga seda oskab hästi ainult vanaema teha. Jõuluhommikuks on juba tellitud!
Väljas on plusskraadid ja ilmselt see hetkeline lumi kaob kiirelt, paar päeva veel lubab sadu. Väga ilus on!
Täna õppisin ja tegin füüsilise treeningu. Pärast õhtusööki käisime kooli teatris muusikali vaatamas. Mängisid meie kooli õpilased ja tegu oli Blake Edwardsi teosega "Victor Victroia". Etendus meeldis väga, oli naljakas ja kaasahaarv. Väga üllatas mind lavakujundus, kõik oli perfektne. Samuti näitlejad ja kogu show oli tasemel. Kindlasti ma ei oodanud nii uhket muusikali, vinge värk!
This is a tale of love, intrigue and mayhem all revolving around a woman, pretending to be a man, pretending to be a woman.
Ja Westminsteri õpilase eeliseks muidugi tasuta pilet!
Mulle meeldib, et siin on nii palju võimalusi ja üritusi, mida teha ja vaadata.
Reedel käisime ülikooli korvpalli vaatamas. Polnud väga ammu ennast kossusaalist leidnud, kunagi sai ikka palju Kalev/Cramole kaasa elatud ja isegi Malaga Unicaja mängul kohal käidud. Tore oli, võit tuli, go Griffins!! Mängupilt oli väga hea, mõned vead oleks võinud vähem tulla aga olin päris üllatunud meie kossutiimis.
Enne mängu tegime Johannesega õhtusöögiks loomaliha. Kuna mul seda rauda on veres pisut vähe, siis Johannes oli mulle juba ammu lubanud loomaliha teha. Lisandiks olid ahjukartulid, sibul, paprika ja kaste. Oli väga maitsev õhtusöök!
Reede hommik aga algas mõneks ajaks viimase golfimänguga. Mängisime hommikupoolikul 18 rada links-väljakul. Mäng oli enam-vähem ikka samasugune, osad löögid oli väga head, mis annavad ehk mängu paranemise lootust. Talv läheneb ja siis saab palju siseruumides tehnikaga tegeleda. Pärast mängu käisime parimate tiimikaaslastega söömas, eks see hooaeg on siin suhteliselt läbi ja veedame veel aega koos:
Rääkisin nüüd küll reedese päeva täitsa tagurpidi aga loodan, et on arusaadav.
Kolmapäevast ja neljapäevast väga rääkida ei tahagi, pidin kirjutama kaks suurt esseed. Ühe neljapäeva hommikuks ja teise reede hommikuks.. üks magamata öö ja üks poolik öö.. nüüd on see läbi ja nagu lugesite siis vähe rõõmsamad ja toredamad tegevused käsil. Samuti olen nädalavahetusega korralikult välja puhanud.
Nüüd siis algab jälle uus nädal, kindlasti tuleb eriline, sest Joonas saabub juba kolmapäeval! Juhei! :)
Tervitan kõiki lumisest Salt Lake'ist!
Mari
Mina olin igal juhul täna hommikul väga vaimustuses, nagu väike laps.
5.november on veel eriline, sest vanaema Lindal on sünnipäev ja perekond koguneb Võrru! Olin mõtetes teiega ja loodan, et mu parimate tervitustega postkaart jõuab ikka ka sinna kaugele kohale!Hommikul tegin riisiputru. Tuli enam-vähem, aga seda oskab hästi ainult vanaema teha. Jõuluhommikuks on juba tellitud!
Väljas on plusskraadid ja ilmselt see hetkeline lumi kaob kiirelt, paar päeva veel lubab sadu. Väga ilus on!
Täna õppisin ja tegin füüsilise treeningu. Pärast õhtusööki käisime kooli teatris muusikali vaatamas. Mängisid meie kooli õpilased ja tegu oli Blake Edwardsi teosega "Victor Victroia". Etendus meeldis väga, oli naljakas ja kaasahaarv. Väga üllatas mind lavakujundus, kõik oli perfektne. Samuti näitlejad ja kogu show oli tasemel. Kindlasti ma ei oodanud nii uhket muusikali, vinge värk! This is a tale of love, intrigue and mayhem all revolving around a woman, pretending to be a man, pretending to be a woman.
Ja Westminsteri õpilase eeliseks muidugi tasuta pilet!
Mulle meeldib, et siin on nii palju võimalusi ja üritusi, mida teha ja vaadata.
Reedel käisime ülikooli korvpalli vaatamas. Polnud väga ammu ennast kossusaalist leidnud, kunagi sai ikka palju Kalev/Cramole kaasa elatud ja isegi Malaga Unicaja mängul kohal käidud. Tore oli, võit tuli, go Griffins!! Mängupilt oli väga hea, mõned vead oleks võinud vähem tulla aga olin päris üllatunud meie kossutiimis.
Enne mängu tegime Johannesega õhtusöögiks loomaliha. Kuna mul seda rauda on veres pisut vähe, siis Johannes oli mulle juba ammu lubanud loomaliha teha. Lisandiks olid ahjukartulid, sibul, paprika ja kaste. Oli väga maitsev õhtusöök!
Reede hommik aga algas mõneks ajaks viimase golfimänguga. Mängisime hommikupoolikul 18 rada links-väljakul. Mäng oli enam-vähem ikka samasugune, osad löögid oli väga head, mis annavad ehk mängu paranemise lootust. Talv läheneb ja siis saab palju siseruumides tehnikaga tegeleda. Pärast mängu käisime parimate tiimikaaslastega söömas, eks see hooaeg on siin suhteliselt läbi ja veedame veel aega koos:
Rääkisin nüüd küll reedese päeva täitsa tagurpidi aga loodan, et on arusaadav.
Kolmapäevast ja neljapäevast väga rääkida ei tahagi, pidin kirjutama kaks suurt esseed. Ühe neljapäeva hommikuks ja teise reede hommikuks.. üks magamata öö ja üks poolik öö.. nüüd on see läbi ja nagu lugesite siis vähe rõõmsamad ja toredamad tegevused käsil. Samuti olen nädalavahetusega korralikult välja puhanud.
Nüüd siis algab jälle uus nädal, kindlasti tuleb eriline, sest Joonas saabub juba kolmapäeval! Juhei! :)
Tervitan kõiki lumisest Salt Lake'ist!
Mari
Saturday, October 29, 2011
Halloween
Hei Eesti, hei sõbrad,
üks nädal on jälle kiirelt läbi. Nädala alguses sai tehtud hulga kooliasju ja trenne, neljapäevast tänaseni on olukord aga palju rõõmsam olnud.
Neljapäeval, keskpäevaselt jooksuringilt koju tulles, ütles Johannes, et mulle on üllatusmeil. Väga huvitav, läksin tuppa, võtsin telefoni ja tsekkasin siis meili. Joonas Jõgi (mu parim sõber, Johannese vend) saatis läheneva sünnipäevakutse, hea humoorikas tekst nagu ikka ja mõnus oli seda saada, kuigi mõlemad teadsime, et ma ju niikuinii ei saa aasta tippsündmusest osa võtta, sest asun pisut liiga kaugel.. ja see, mis seal kirjas allpool oli, apppppiiiiiiii.
Nimelt, Johannes on mulle mõnda aega juba rääkinud mingist tema Eesti sõbrast, kes pidi novembri alguses siia külla tulema ja keda mina ei tea. Samas lahe ikka, eestlane ja eks olin ikka põnevil, teeme ehk midagi koos ja nii edasi.
Ja siis, Joonase kiri lõppes nii, tsiteerin: "Aa, ja siis see ka, et Mari sa vist ei tea veel, et juhul kui sobib siis tulen nov. alguse poole sinna külla. Või nu tegelt, piletid juba ostetud, et ma enda optimismiga loodan, et sa väga pahane pole mu peale ja ikka võtad mind vastu seal, sest Johannes küll võtab..."
Nii, et see "sõber", varjunimede all Erki ja Raido, on hoopis Joooooonas!
JOONAS tuleb siiiaa! Parim asi, tänud vennad Jõgid nalja eest.
See on juba õige pea ning Andrese fantastilisele emale on juba isetehtud leiva soovid edastatud, nämmi. Varsti saab leiba, varsti saab nalja, varsti näen Joonast, varsti tuleb äge aeg!
Sellega nädala naljad veel ei piirdunud. Eile, reedel oli meil Halloweeni tähistamine kooli üritusega ja kostüümidega. See on siin Ameerikamaal väga suur sündmus ja kõik riietuvad mingiks karakteriks.
Minagi sellest ei pääsenud, vastasel juhul oleksin pidanud paar nädalat kuskil majast väljaspool kämpima. Siin majas kõik lähevad ja kaasa arvatud mina, valikut polnud. Niisiis reedel võtsime ette kostüümijahi.
Mina nägin välja selline:
aga ma olin vähemalt hea, rinnas see punane on süda. Pildilt on vist kehvasti näha.
ja meie nägime välja sellised:
Mõned meie sõbrad, kes tulid enne koolipeole minemist meie juurest läbi ja sättisime siin ennast valmis.
Vasakult Cody (väga hea sõber, tihti nädalavahetustel ikka kohutume, astub aeg ajalt niisama sisse ja tunneb vabalt), Jacob (elab meiega koos), Mehhiklane (Johannese töökaaslane, pole enne kokku puutunud temaga), Johannes, Ben (üks vendadest, kellega saame ülihästi läbi ja kelle perekonna juurde läheme tänupühade õhtusöögile ning kus võime ennast alati koduselt tunda), ja mina.
Õhtu oli väga vahva, olin autojuhi rollis aga ei kahetse midagi. Nägime väga palju naljakaid inimesi ja kostüüme. Tõesti, naerda sai palju, esindatud olid absoluutselt kõik.. kosmonaudid, pandad, mereröövlid, ergutustüdrukud, iidsed roomlased, kiisud, must luik ja nii edasi.. vahva!
Päris Halloween on aga esmaspäeval ja selleks tuleb koju kommi osta, sest meie maja on sellise nurga peal ja arvame, et võib tulla palju lapsi, kes teevad "Trick or Treat?"
Halloween õnneks väga pikale ei läinud ja laupäev on heaks puhkuseks. Pidin küll mõned tunnid kooliasjus raamatukogus olema aga saime vähemalt oma grupitöö plakati tehtud. Laupäeval tegime Jacobiga ahjus kala, te ei kujuta ette kui hea!! Siin valdav osa minu menüüst on kiirelt valmiv kana ja vahel hakkliha. Üle pika aja väga head ahjulõhet juurviljadega oli mõnus nautida.
Veel käisime laupäeva õhtul kinos. Esimest korda Ameerikas kinos. Film oli suurepärane, nimeks "In time". Saal oli suur ja kõik muu oli ehtne Ameerika, kõik täpselt nii nagu filmides..
Nüüd peaks vaatama natuke jägmise semestri asju ja üldse kogu suuremat õppeplaani. Nimelt on oodata muudatusi, töötan ühe abistava inimesega minu baka-kraadi osas, varsti kuulete! Uueks semestriks tuleb ained ära valida, registreerimine on minul 1.novembril ja ootan juba väga, et uus plaan saaks valmis ja hea! Vahepeal siin tegingi ühe eksami, nimelt TOEFL-i uuesti, et teada saada millisesse inglise keelde ma kevadel kuuluda võiksin. Reedel toimus kohtumine selles osas ja õnneks olen arengu teinud ning sain ühte heasse kõrgemasse inglise keelde, aga ma pean kevadel seal tubli olema ja ennast tõestama! Palju asju selgub uuel nädalal ja kindlasti hoian teid siis kursis!
Joonasele palju palju õnne sünnipäevaks! Juhei! :) 30.10.2011
Mari
üks nädal on jälle kiirelt läbi. Nädala alguses sai tehtud hulga kooliasju ja trenne, neljapäevast tänaseni on olukord aga palju rõõmsam olnud.
Neljapäeval, keskpäevaselt jooksuringilt koju tulles, ütles Johannes, et mulle on üllatusmeil. Väga huvitav, läksin tuppa, võtsin telefoni ja tsekkasin siis meili. Joonas Jõgi (mu parim sõber, Johannese vend) saatis läheneva sünnipäevakutse, hea humoorikas tekst nagu ikka ja mõnus oli seda saada, kuigi mõlemad teadsime, et ma ju niikuinii ei saa aasta tippsündmusest osa võtta, sest asun pisut liiga kaugel.. ja see, mis seal kirjas allpool oli, apppppiiiiiiii.
Nimelt, Johannes on mulle mõnda aega juba rääkinud mingist tema Eesti sõbrast, kes pidi novembri alguses siia külla tulema ja keda mina ei tea. Samas lahe ikka, eestlane ja eks olin ikka põnevil, teeme ehk midagi koos ja nii edasi.Ja siis, Joonase kiri lõppes nii, tsiteerin: "Aa, ja siis see ka, et Mari sa vist ei tea veel, et juhul kui sobib siis tulen nov. alguse poole sinna külla. Või nu tegelt, piletid juba ostetud, et ma enda optimismiga loodan, et sa väga pahane pole mu peale ja ikka võtad mind vastu seal, sest Johannes küll võtab..."
Nii, et see "sõber", varjunimede all Erki ja Raido, on hoopis Joooooonas!
JOONAS tuleb siiiaa! Parim asi, tänud vennad Jõgid nalja eest.
See on juba õige pea ning Andrese fantastilisele emale on juba isetehtud leiva soovid edastatud, nämmi. Varsti saab leiba, varsti saab nalja, varsti näen Joonast, varsti tuleb äge aeg!
Sellega nädala naljad veel ei piirdunud. Eile, reedel oli meil Halloweeni tähistamine kooli üritusega ja kostüümidega. See on siin Ameerikamaal väga suur sündmus ja kõik riietuvad mingiks karakteriks.
Minagi sellest ei pääsenud, vastasel juhul oleksin pidanud paar nädalat kuskil majast väljaspool kämpima. Siin majas kõik lähevad ja kaasa arvatud mina, valikut polnud. Niisiis reedel võtsime ette kostüümijahi.
Mina nägin välja selline:
aga ma olin vähemalt hea, rinnas see punane on süda. Pildilt on vist kehvasti näha.
ja meie nägime välja sellised:
Mõned meie sõbrad, kes tulid enne koolipeole minemist meie juurest läbi ja sättisime siin ennast valmis.
Vasakult Cody (väga hea sõber, tihti nädalavahetustel ikka kohutume, astub aeg ajalt niisama sisse ja tunneb vabalt), Jacob (elab meiega koos), Mehhiklane (Johannese töökaaslane, pole enne kokku puutunud temaga), Johannes, Ben (üks vendadest, kellega saame ülihästi läbi ja kelle perekonna juurde läheme tänupühade õhtusöögile ning kus võime ennast alati koduselt tunda), ja mina.
Päris Halloween on aga esmaspäeval ja selleks tuleb koju kommi osta, sest meie maja on sellise nurga peal ja arvame, et võib tulla palju lapsi, kes teevad "Trick or Treat?"
Veel käisime laupäeva õhtul kinos. Esimest korda Ameerikas kinos. Film oli suurepärane, nimeks "In time". Saal oli suur ja kõik muu oli ehtne Ameerika, kõik täpselt nii nagu filmides..
Nüüd peaks vaatama natuke jägmise semestri asju ja üldse kogu suuremat õppeplaani. Nimelt on oodata muudatusi, töötan ühe abistava inimesega minu baka-kraadi osas, varsti kuulete! Uueks semestriks tuleb ained ära valida, registreerimine on minul 1.novembril ja ootan juba väga, et uus plaan saaks valmis ja hea! Vahepeal siin tegingi ühe eksami, nimelt TOEFL-i uuesti, et teada saada millisesse inglise keelde ma kevadel kuuluda võiksin. Reedel toimus kohtumine selles osas ja õnneks olen arengu teinud ning sain ühte heasse kõrgemasse inglise keelde, aga ma pean kevadel seal tubli olema ja ennast tõestama! Palju asju selgub uuel nädalal ja kindlasti hoian teid siis kursis!
Joonasele palju palju õnne sünnipäevaks! Juhei! :) 30.10.2011
Mari
Thursday, October 20, 2011
Fall Break ja koolitööd
Hei kõik minu inimesed,
vabandan, et ei ole ammu miskit kirja saanud, koguaeg on nii palju teha.
Lõpuks lihtsalt vägisi võtsin aega oma tuhandete esseede vahepeal aega ja räägin mis vahepeal toimunud on.
Pärast Oklahomast naasmist käisin ühe, aga väga väga raske päeva koolis. See oli kolmapäev, mis on mul niigi kiire paljude tundide pärast ning lisaks pidin oma "koolivaheaja" tegemised-toimetused kirja saama. Tegmist ootas palju asju, sest koolist olen puudnud ja tulemas on vahearvestuste aeg.
Just nii "koolivaheaja" - nõnda nimetatud Fall Break kestab meie koolis näiteks ühel oktoobri alguse nädalal neljapäevast pühapäevani. Osad külastavad sel pikal nädalavahetusel kodu, mõned käivad linnapeal uudistamas, teised aga puhkavad.. mida teeb Mari?
Õpib. Jah, see on õige vastus. Lihtsalt istusin neli päeva kodus ja õppisin! Pühapäeva õhtuks tundsin küll, et hakkan kergelt peast segamini minema. Okei, päris nüüd ei "istunud kodus" neli päeva.
13.oktoober tegin kooliasju ja trenni. Kokku oli mul vaja teha 3 esseed English as a Second Language tundides (ESL) (1200-1700 sõna) kõik erinevatel teemadel ja ülipõhjalikud-analüüsivad-korrektsed. Lisaks üks 5-leheküljeline essee toitumise ja kaalu teemadel sportlaste treenimise tunnis. Aga see pole veel kõik.. meil on käsil üks ajalooline suurem projekt ka ühes ESL klassis, pidin kindlasti oma ülesanded esmaspäevaks ära tegema, vastasel juhul mu tiimiliikmed ei oleks väga õnnelikud.
Edasi veel "mõned" tegemata asjad eelmistest nädalatest, pluss väiksemad kodutööd..
Trenniks tegin 1 h 12 min füüsilist, sellest 30 min mängisin seinaga tennist, 30 min tegin jõudu ja 12 min jooksu.
13. oktoober läks niisiis väga kähku. Reedel tegin trenni ning ikka ja jälle kooliasju. Mingil ajal otsustasin, et ma ei suuda kõik päevad niimoodi järjest toimida, seega lubasin endale paar tundi ühes kaubanduskeskuses uudistamiseks. Kohusetunne pressis peale ja kiirelt koju tagasi, miskit süüa ja jätkata!
Laupäeva hommikul käisin Gary'ga (üks noorem kutt, kes pisut annab nõu ja aitab meie tiimi) mängimas. Ilm oli superilus ja soe, nagu kõik koolivaheaja päevad - fantastilised ilmad! Mängisime match-play'd (mees naise vastu mängu), kahjuks tuli lõpus vastu võtta kaotus, aga oli siiski hea mäng. Pärast tegime lõunasöögi ja edasi juba koju, õppima!
Pühapäeval magasin kauem, tegin füüsilist trenni ja mõned kooliasjad.
Ja juba esmaspäeval algas mul väga kiire nädal, kuid õnneks on juba neljapäev ja varsti ehk saab tunda pingelangust. Loodetavasti.
Esmaspäeval, mis on jällegi kiire päev tundide poolest, pidin sooritama ühe eksami Athletic Training tunnis. Seega lihased-luud-vigastused olin nädalavahetusel pähe tuupinud ja sain 89 punkti sajast. Alguseks täitsa okei, arvestades, et osadele küsimustele ei osanud vastata sest ei saanud keelest aru.
Sel päeval olid veel mõned väiksemad kodutööd ja mõned testid. Lisaks vahepeale golfi harjutamine 2 h 30 min. ..Ja öösel väga ei maganud, sest järgmiseks päevaks oli vaja üks essee kindlalt teha ja see nii hästi kui suudan, töötasin sellega kõvasti.
Teisipäeval pärast hommikust sportlaste tundi läksime veel laborisse, mis oli eriliselt lahe ja naljakas. Teipisime üksteise Achilleuse vigastusi ja õppisime tõdesid jääkottide kasutamise kohta.
Pärast seda oli mul kohtumine inglise keele õpetajaga, et läbi vaadata mu essee, mida olin hoolega lihvinud. Arvasin, et päris hea sai, aga jah... pärast kohtumist enam väga nii ei arvanud..
Kasutan ikka veel liialt "Eesti stiili" oma kirjatöödes, aga õnneks olen hulga paranenud. Sain 86 punkti saja punkti skaalal. Selle esseega aga töötame edasi, nädala pärast tuleb see uuesti esitada, koos hulga parandustega ja õpetaja soovitustega. Ja siis novembri keskel valmib sellest lõplik väga hea essee.
Edasi nagu ikka treeningud ja koolitööd.. Homseks, 21.oktoobriks, on mul vaja esitada järjekordne väga suur essee.. seda aga kuidagi ei saa vedama, teema on väga raske ja nõuab palju arutelu. Teema on "How We Adopted the Fourth of July", see on üks debatt, kus inimesed räägivad Ameerika iseseisvuspäevast, olles ise immigrandid..
Vot nii, hetkel läheb ikka hästi aga väga kooliliselt. Õnneks pärast seda esseed ja grupi projekti esitamist järgmise nädala alguses peaks vähe kergemaks minema. Samal ajal on meil siin veel üliilusad ilmad, nii et golfi harjutamist ei taha ka kuidagi vahele jätta. Täna oli täielik Eesti suveilm, golfi mängisin lühikestes riietes ja nautisin päikest!
Luban, et annan endast nüüd tihemini märku. Järgmine nädal on ka kiire ja lisaks tuleb teha TOEFL test, mis on üliraske inglise keele taseme test, et näha kus ma oma inglise keelega hetkel olen ja millised ained veel kevadel võtma pean. Pärast seda ongi kokkusaamised inimestega, et teha mu suurem tuleviku plaan ja eelkõige valida ained kevadeks.
Novembris on meil kolmapäevast-pühapäevani Thanksgiving holidays 23-27. november - ehk see on minu jaoks rohkem vaheaeg ja saan puhata! Pealegi, mind ja Johannest on kutsutud ühe väga armsa perekonna juurde Thanksgivingu õhtusöögile, ma arvan, et sellest tuleb ülilahe kogemus!
Ja pärast seda (ning mõningaid eksameid) ma juba tulen koju, kallis Eestimaa!! :)
Igatsen teid kõiki väga väga! Kallistades,
Mari
Peale selle! Ratturitele ja golfaritele soovin ilusat hooaja lõpetamist ja suusatajatele vahvat esimese lume laagrit!
vabandan, et ei ole ammu miskit kirja saanud, koguaeg on nii palju teha.
Lõpuks lihtsalt vägisi võtsin aega oma tuhandete esseede vahepeal aega ja räägin mis vahepeal toimunud on.
Pärast Oklahomast naasmist käisin ühe, aga väga väga raske päeva koolis. See oli kolmapäev, mis on mul niigi kiire paljude tundide pärast ning lisaks pidin oma "koolivaheaja" tegemised-toimetused kirja saama. Tegmist ootas palju asju, sest koolist olen puudnud ja tulemas on vahearvestuste aeg.
Just nii "koolivaheaja" - nõnda nimetatud Fall Break kestab meie koolis näiteks ühel oktoobri alguse nädalal neljapäevast pühapäevani. Osad külastavad sel pikal nädalavahetusel kodu, mõned käivad linnapeal uudistamas, teised aga puhkavad.. mida teeb Mari?
Õpib. Jah, see on õige vastus. Lihtsalt istusin neli päeva kodus ja õppisin! Pühapäeva õhtuks tundsin küll, et hakkan kergelt peast segamini minema. Okei, päris nüüd ei "istunud kodus" neli päeva.
13.oktoober tegin kooliasju ja trenni. Kokku oli mul vaja teha 3 esseed English as a Second Language tundides (ESL) (1200-1700 sõna) kõik erinevatel teemadel ja ülipõhjalikud-analüüsivad-korrektsed. Lisaks üks 5-leheküljeline essee toitumise ja kaalu teemadel sportlaste treenimise tunnis. Aga see pole veel kõik.. meil on käsil üks ajalooline suurem projekt ka ühes ESL klassis, pidin kindlasti oma ülesanded esmaspäevaks ära tegema, vastasel juhul mu tiimiliikmed ei oleks väga õnnelikud.Edasi veel "mõned" tegemata asjad eelmistest nädalatest, pluss väiksemad kodutööd..
Trenniks tegin 1 h 12 min füüsilist, sellest 30 min mängisin seinaga tennist, 30 min tegin jõudu ja 12 min jooksu.
13. oktoober läks niisiis väga kähku. Reedel tegin trenni ning ikka ja jälle kooliasju. Mingil ajal otsustasin, et ma ei suuda kõik päevad niimoodi järjest toimida, seega lubasin endale paar tundi ühes kaubanduskeskuses uudistamiseks. Kohusetunne pressis peale ja kiirelt koju tagasi, miskit süüa ja jätkata!
Laupäeva hommikul käisin Gary'ga (üks noorem kutt, kes pisut annab nõu ja aitab meie tiimi) mängimas. Ilm oli superilus ja soe, nagu kõik koolivaheaja päevad - fantastilised ilmad! Mängisime match-play'd (mees naise vastu mängu), kahjuks tuli lõpus vastu võtta kaotus, aga oli siiski hea mäng. Pärast tegime lõunasöögi ja edasi juba koju, õppima!
Pühapäeval magasin kauem, tegin füüsilist trenni ja mõned kooliasjad.
Ja juba esmaspäeval algas mul väga kiire nädal, kuid õnneks on juba neljapäev ja varsti ehk saab tunda pingelangust. Loodetavasti.
Esmaspäeval, mis on jällegi kiire päev tundide poolest, pidin sooritama ühe eksami Athletic Training tunnis. Seega lihased-luud-vigastused olin nädalavahetusel pähe tuupinud ja sain 89 punkti sajast. Alguseks täitsa okei, arvestades, et osadele küsimustele ei osanud vastata sest ei saanud keelest aru.
Sel päeval olid veel mõned väiksemad kodutööd ja mõned testid. Lisaks vahepeale golfi harjutamine 2 h 30 min. ..Ja öösel väga ei maganud, sest järgmiseks päevaks oli vaja üks essee kindlalt teha ja see nii hästi kui suudan, töötasin sellega kõvasti.
Teisipäeval pärast hommikust sportlaste tundi läksime veel laborisse, mis oli eriliselt lahe ja naljakas. Teipisime üksteise Achilleuse vigastusi ja õppisime tõdesid jääkottide kasutamise kohta.
Pärast seda oli mul kohtumine inglise keele õpetajaga, et läbi vaadata mu essee, mida olin hoolega lihvinud. Arvasin, et päris hea sai, aga jah... pärast kohtumist enam väga nii ei arvanud..
Kasutan ikka veel liialt "Eesti stiili" oma kirjatöödes, aga õnneks olen hulga paranenud. Sain 86 punkti saja punkti skaalal. Selle esseega aga töötame edasi, nädala pärast tuleb see uuesti esitada, koos hulga parandustega ja õpetaja soovitustega. Ja siis novembri keskel valmib sellest lõplik väga hea essee.
Edasi nagu ikka treeningud ja koolitööd.. Homseks, 21.oktoobriks, on mul vaja esitada järjekordne väga suur essee.. seda aga kuidagi ei saa vedama, teema on väga raske ja nõuab palju arutelu. Teema on "How We Adopted the Fourth of July", see on üks debatt, kus inimesed räägivad Ameerika iseseisvuspäevast, olles ise immigrandid..
Vot nii, hetkel läheb ikka hästi aga väga kooliliselt. Õnneks pärast seda esseed ja grupi projekti esitamist järgmise nädala alguses peaks vähe kergemaks minema. Samal ajal on meil siin veel üliilusad ilmad, nii et golfi harjutamist ei taha ka kuidagi vahele jätta. Täna oli täielik Eesti suveilm, golfi mängisin lühikestes riietes ja nautisin päikest!
Luban, et annan endast nüüd tihemini märku. Järgmine nädal on ka kiire ja lisaks tuleb teha TOEFL test, mis on üliraske inglise keele taseme test, et näha kus ma oma inglise keelega hetkel olen ja millised ained veel kevadel võtma pean. Pärast seda ongi kokkusaamised inimestega, et teha mu suurem tuleviku plaan ja eelkõige valida ained kevadeks.
Novembris on meil kolmapäevast-pühapäevani Thanksgiving holidays 23-27. november - ehk see on minu jaoks rohkem vaheaeg ja saan puhata! Pealegi, mind ja Johannest on kutsutud ühe väga armsa perekonna juurde Thanksgivingu õhtusöögile, ma arvan, et sellest tuleb ülilahe kogemus!
Ja pärast seda (ning mõningaid eksameid) ma juba tulen koju, kallis Eestimaa!! :)
Igatsen teid kõiki väga väga! Kallistades,
Mari
Peale selle! Ratturitele ja golfaritele soovin ilusat hooaja lõpetamist ja suusatajatele vahvat esimese lume laagrit!
Tuesday, October 11, 2011
Oklahoma City
Kirjutan teile Oklahomast kogu võistluse ja reisi kokkuvõtte:
Lahkusime Salt Lake Cityst pühapäeva hommikul 5.30. Lennujaamas oli hullult palju siblimist asjadega, lõpuks saime kõik toimima. Lendasime Salt Lake-Denver-Oklahoma. Kahe lennu vahel oli poolteist tundi aega ja seda kasutasime hommiku-lõunasöögiks.
Oklahomasse jõudes rentisime lennujaamast auto, meid oli ainult viis. Treener ja neli mängijat, seega võistlusel kõik tulemused loevad. Tavaliselt on viis mängijat ja neli läheb arvesse.
Läksime otse väljakule, riietevahetus ja harjutusringile. Vihma sadas alates hetkest, mil lennuk maandus ja sadas ööni välja. Mäng paduvihmas, saime mängida ainult 9 rada, edasi läks asi väga hulluks. Võtsime autod ja ujusime nendega teise väljaku poole kiirelt läbi, lihtsalt vaatasime, ei mänginud. Siin ei olnud sadanud mingi viis kuud ja siis kui meie siia tulime, siis just oli vaja hullu vihma sadada.
Olime läbiiiiiiimärjad, igaltpoolt, kõik! Hotellis jagasime neljakesi tüdrukutega ühte sviidi tuba, mis oli õnneks päris suur. Jaotasime kõik oma asjad kuivama ja see imeline lõhn, mis kõikidest nendest asjadest tuli! Mm, võite vaid ette kujutada!
Siis õhtustasime Applebee’s, väga hea kanapasta oli. Saime informatsiooni, et võistlus on juba 4 tundi edasi lüktud. Seega minu start oli 8.52 asemel 12.52, mis tähendas omakorda pikemat und ja puhkust!
Lõpuks hommikul väljakule jõudes oli vaatepilt üllatavalt hea. Väljak oli imekiirelt kuivanud ja enam-vähem mängukõlblik. Griiniümbrused olid veel märjad ja seal pidi chipates eriti ettevaatlik olema.
Üldse väljakust: Lincoln Park Golf Course, par 72 (37+35). Väga pikk väljak meile, kohati mängisime meeste back tiidelt, ebanormaale. Par 5 ja 3 olid ekstra pikaks tehtud. Griinid kiired aga mõndades kohtades oli eriti palju pallijälgi ja see tegi puttamise ebameeldivaks.
Esimene võistluspäev ja üldse kogu võistlus ei olnud mulle edukas, kuid siiski sain palju uut kogemust.
Mänigisin 82 essal päeval, enamasti eksisin lähimängus ja eriti puttidega. Samuti muutsin natuke aega enne võistlust swingi ja sellega on hetkel probleeme ja ebakindlust. Teistel ei läinud ka minu tiimis hästi, olime pärast esimest päeva tagant poolt kolmandad.
Mänigisin 82 essal päeval, enamasti eksisin lähimängus ja eriti puttidega. Samuti muutsin natuke aega enne võistlust swingi ja sellega on hetkel probleeme ja ebakindlust. Teistel ei läinud ka minu tiimis hästi, olime pärast esimest päeva tagant poolt kolmandad.
Ilm oli superpalav, 30 kraadi kindlasti. Mängisime keskpäeval ka ja oli tegu, et jaksaks lõpuni vastu pidada.
Õhtust sõime mingis heas Texase kohas, söök oli hea aga pisut lärmakas ja elav oli seal ja kokkuvõttes läks päris kaua aega. Üldiselt võiks nats rahulikumalt võtta ja üritada saada maksimaalne puhkus.
Päris väsinud olime õhtul, äratuse seadsime juba kella 6ks hommikul. Kõik vist magasid päris halvasti, ei teagi miks. Õnneks sõin hea hommikusöögi, kuhjaga putru maasikamoosiga. Väljakule jõudsime tund aega ennem, aga täna oli ühisstart plaanis seega kogu range ja harjutusalad olid ülerahvastatud.
Startisin 8.30 11.rajalt, tunne oli tegelikult hea, olin valmis heaks ringiks aga see ei kukkunud ikka üldse hea ringi moodi välja. Alustasin kohe tuplaga ja ei saanud ree peale tagasi, korra nagu tundus, et par-i rong on saabunud aga suutsin lõpus ikka korralikult savi panna. Kokkuvõttes veel kaks lööki halvemini kui eile. 84 täna, putte ei julge kokku arvutada. Täna olid 9 lipupositisooni ikka crazy’d!! Samas teised 9 olid üliees ja lihtsad, aga suutsin seal kergelt eksida. No mis seal ikka, oli kehva võistlus. Vahepeal ei tundnud enast üldse hästi ka, kuidagi üliväsinud ja mitte väga motiveeritud.. Ilm oli tuuline ja tegi osad pikad rajad veel pikemaks aga muidu oli hea, keskmine Eesti suveilm, hehe. Väljak oli täna märjem kui eile + hommikul oli ülikaua kaste, ma tükk aega mõtlesin, miks see juba ära ei kuiva.
Kokkuvõttes teise päevaga tõusime, möödusime mitmest koolist, katsun leida täpsed tulemused ka.
Treener vähemalt ütles, et tubli tüdrukud, jäi rahule, superhea kogemus.
Treener vähemalt ütles, et tubli tüdrukud, jäi rahule, superhea kogemus.
Pärast mängu kiire võiku, asjad kokku ja lennukile. Andsime rendiauto tagasi ja chekkisime sisse. Seejärel oli lennukas aega, saime normaalsemalt süüa ja mõningaid asju teha.. näiteks kodutöid!
Siis Oklahomast Denverisse lend, 20 min lennujaamas ja kohe Salt Lake City lennukile.
Nüüd lõpuks kodus ja kohutavalt väsinud!
Mari
Wow!
Vauu, millised sõbrad mind ümbritsevad - jah, need Eestist!
Väga väga tore on mitu nädalat järjest veel sünnipäevakaarte ja kinke saada!
Esimesena üllatusmees Mattis Jaama, kes saatis postkaardi otse Ramsaust, kus Eesti suusalootused treenivad...ilus kaart ja veel ilusam sisu! Aitäh, aitäh, aitäh, väga hindan seda!
Teiseks saabus salapärane CD mu postkasti.. Teele Hallmägi ja Lii Raasuke! Wow, ma juba väga ootan, millal saan seda vaadata.. suur suur aitäh teile ka!! Te olete fantastilised!
Ja siis üks wow veel.. eelmise nädala lõpus tuli mägedes lumi maha! See vaatepilt on uskumatult ilus!
All mängime golfi ja üleval saame varsti pärast trenni suusatada-lauatada.. kes veel seda teha saab?
Minu jaoks oli see lihtsalt väga üllatuslik.. pistsin hommikul pea ukse vahelt välja, et tunnetada mis ilm on, mis riideid kanda ja lihtsalt kõva häälega ütlesin: "Ossa, vauu, kui ilus!" Ma olin ülaltunud ja vaatest ahastuses..
Tegin väljakul telefoniga pilti, kvaliteet pole väga hea..
Väga väga tore on mitu nädalat järjest veel sünnipäevakaarte ja kinke saada!
Esimesena üllatusmees Mattis Jaama, kes saatis postkaardi otse Ramsaust, kus Eesti suusalootused treenivad...ilus kaart ja veel ilusam sisu! Aitäh, aitäh, aitäh, väga hindan seda!
Teiseks saabus salapärane CD mu postkasti.. Teele Hallmägi ja Lii Raasuke! Wow, ma juba väga ootan, millal saan seda vaadata.. suur suur aitäh teile ka!! Te olete fantastilised!
Ja siis üks wow veel.. eelmise nädala lõpus tuli mägedes lumi maha! See vaatepilt on uskumatult ilus!
All mängime golfi ja üleval saame varsti pärast trenni suusatada-lauatada.. kes veel seda teha saab?
Minu jaoks oli see lihtsalt väga üllatuslik.. pistsin hommikul pea ukse vahelt välja, et tunnetada mis ilm on, mis riideid kanda ja lihtsalt kõva häälega ütlesin: "Ossa, vauu, kui ilus!" Ma olin ülaltunud ja vaatest ahastuses..
Tegin väljakul telefoniga pilti, kvaliteet pole väga hea..
Tuesday, October 4, 2011
Matk, mäed, kogemus
Tsauki jälle!
Olen juba mõnda aega tagasi tsivilisatsioonis. Käsil on üle pika aja nädal, mil saan kõik päevad koolis käia ja hullult palju koduseid töid teha, jee! Treeningud jätkuvad ka täie hooga! Seetõttu pidite postitust mu matkast kaua ootama, aga siit ta nüüd tuleb:
1. päev - September, 30
Hommikul 8:30 kogunesime koolis, outdoor recreation office'is, mille ees on sisehalli ala. Seal olid juba toidud ja telgid jms vajalik jaotatud erinevatesse väikestesse gruppidesse. Kohe esimese asjana sain endale seljakoti, magamiskoti ja madratsi laenutada, siis hakkasime kotte pakkima. Toimus pisike koolitus, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha.. tuli päris hästi välja. Siis jaotasime end 3-4 liikmelistesse köögitoimkondadesse ja iga grupp sai kolme päeva asjad toidu valmistamiseks. Omavahel tuli ära jaotada kes mida kandma hakkab. Needki asjad kotti pakitud, tegime veel telgigrupid ja jaotasime telgiosad ka ära. Seejärel veel mõned olulised pisikesed koolitused ja valmis minema!
Asusime teele kooli väikse bussiga, sõit kestis 2 tundi. Kohale jõudes tegime oma 10-liikmelisest grupist kaks 5-liikmelist, et metsas vähem kära oleks ning ka gruppi lihtsam juhtida oleks. Skeem nägi välja nii, et iga päev on kaks liidrit, kellel on kaart ja kes kõnnib kõige ees. Liidril on palju ülesandeid ja meie õppisime olema hea liider. Igapäev 5-liikmelised grupid vahetusid, sest erinevatel inimestel olid erinevad asjad kotis ja selle järgi tuli igal hommikul uued teha. Ühes grupis pidi kamba peale kindlasti olema telk, gaas ja muud söögiasjad, köis, kaart jne.
Nonii, siin on kaart.. üritasin midagi kokku panna, loodan, et saate mingi pildi:
Vahepeal kohtusime teise viieliikmelise grupiga ka, päeva liidrid leppisid mingi kohtumiskoha kokku. Samuti saime igal õhtul kokku ja valisime telkimiskoha ja tegime koos laagri.
Esimesel päev oli kõige ekstreemsem.. Me küll ei kõndinud väga palju aga alustasime oma matka kuskil 1 päeval, ning telkimiskoha otsimist natuke liiga hilja, kuskil viie - kuue ajal õhtul. Selle valiku tegime kiirelt ja hakkasime telke üles panema... ja siis tuli hull äike ja sadas rahet. Kõige ebasobivamal ajal üldse. Äike ja muud ilmastikutingimused on üleelatavad kui sa parasjagu kõnnid (saad kiirelt varjuda) või kui oled laagri üles seadnud, küll aga mitte siis kui sa just paned oma telki üles.. aga mis seal ikka. Tuli kohe täitsa hädaolukord läbi teha ja pärast arutasime, et õppisime tänu sellele veelgi rohkem ja saime kogemust.
Niisiis rahe ja äike, väga väga lähedal. Ruttu kõik erinevatesse suundadesse laagri ümber, puu alla, pead istuma oma koti peal, pea jalgade vahel.. ja me olime kõik alles lühikestes riietes, sest enne oli ilus päikesepaisteline ilm!
Ja siis muudkui loed seal sekundeid, kui sähvatus oli ära siis peab üle 5 sekundi minema aega mööda kui alles müristada võib.. siis ei ole ohtu. Meil tuli mürin juba sageli 1, 2 sekundi peal ja see kestis kuskil 20 minutit ja niiiiii külm oli.
Varsti saime puu alt välja ja kibekiirelt telk üles ja kõik soojad riided selga mis kaasas olid. Kotid kaasa ja "kööki" mis pidi asuma telkide asukohast 200 m kaugusel. Köögis hakkasime gaasiga toimetama ja sööki valmistama kahjuks juba üsna pimedas, aga valmis saime ja superhea juustupasta singiga tuli.
Pärast sööki pidime kõik söögiasjad spetsiaalsetesse kottidesse panema. Absoluutselt kõik asjad, isegi enda kaasavõetud magusa ja hambapasta. Need kaks kotti läksid igal õhtul köiega puu otsa, sest muidu tulevad karud ja söövad meid ära.
Pildil on näha, kuidas "bearbag" puu otsa läheb..
Edasi istusime veel korra kõik ringis, tegime päeva kokkuvõtte ja mina olin üks, kes esitas ettevalmistatud presentatsiooni teemal "Staying warm and dry".
Öö oli külm, väga väga külm, eks meil oli sellest hädaolukorrast ka veel külm sees. Õnneks need magamiskotid on supersoojad ja sain enam-vähem magada.
2. päev - Oktoober, 1
Äratus kell 7, selle päeva liidrid tulid äratama. Siis kohe telgis asjad kokku, magamiskott koti põhja, osad riided peale ja köögi poole teele. Sünnipäevahommikuks tegime pannkooke vahtrasiirupiga.
Hommikul oli ka nats jahedam, aga päeva peale läks ikka jälle mõnusalt soojaks. Ees ootas terve päev matkamist. Hommikune ettevalmistus:
See oligi kõige pikem ja raskem päev, samas nägime rohkem ilusaid vaateid. Üks nendest on siin:
Lõunasöök:
Õhtuks jõudsime päris kaugele (vaata kaarti ülevalt), kõndisime kuskil 7 miili, 11,2 km.. ja mitte sileda maa peal! Laagrikoht oli ägedam, kui eeleval õhtul (meie telk):
Telk jälle üles pandud, kööki minek, kõhud olid juba ülitühjad. Õhtuks tegime tortillasid, nämm. Selleks oli kaasas spetsiaalne riis, paprika, sink, küüslauk, sibul. Imemaitsvad söögid olid, ma ei saa aru, miks kodus nii head ei tule..
Õhtusöök söödud, üllatati mind šokolaadibrowniega, mille üks toimkond vaikselt toiduga samal ajal valmistas. See oli väga hea ja armas, istusime kõik ringis jälle, et kokkuvõtteid teha ja siis nad laulsid ja sõime kõik peaaegu nagu kooki.
Siis ruttu tuttu, kõik olid surmväsinud sellest päevast. Päev oli tore, aga eks ma ikka oleksin tahtnud rohkem oma inimestega koos olla ja nautida tõelist sünnipäeva.. samas, neid tuleb veel!
3.päev - Oktoober, 2
Mina olin koos Emilyga tänase päeva liider, ärkasime enne seitset, äratasime teised ja asusime kööki. Juba rutiinne hommik.. vee võtmine kuskilt veekogust, selle puhastamine keemilise preparaadiga, karukotid puu otsast alla, söögi tegemine..
Hommikuks oli puder ja siis tahtsime kiiresti teele asuda. Enne oli veel juhendaja poolt väike loeng, kuidas otsuseid teha ja mängisime paar ringmängu, et soojaks saada. Et aga teele asuda, tuli natuke off traili teha. See tähendab, et mitte mööda rada kõndida, vaid läbi metsa..otse. Ka seal on palju reegleid, mida liidrid järgima peavad..
Siis mina juhtisin gruppi, läksime kiirelt ees ja kõik toimis hästi.. pisut enne autoni jõudmist oli veel selline vaade, kus ei saanud mitte peatuda:
ja lõpuks autooooooo! ja lahti-kokku pakkimine:
Ja natuke lisaks:
Veega varustamine - kaasas olid meil veepudelid, vähemalt 2 liitrit. Ja neid koguaeg täidad ja tühjendad.. võtad vett suvalisest veekogust:
ja puhastad. Kaasas oli meil igale grupile 1-2 preparaati. See toimis nii, et väikse korgi sisse pidid tilgutama 7 tilka Part A-st ja 7 tilka Part B-st, seejärel ootama 5 minutit ja siis lisama selle oma veele ja 15 minuti pärast võisid seda juua.
JA lihtsalt üks hea pilt otsuste langetamisest kogu grupiga, kuhu minna?
Kokkuvõttes oli ikka megaäge seal, kogesin niii palju uut ja huvitavat. Ei ole siin midagi lihtsalt nii, et lähed suvaliselt metsa, nagu Eestis ja paned oma laagri püsti. Siin on väga palju reegeleid ja väga palju ka ohte..
Loodan, et saite mingi ülevaate!
kirjutamiseni,
Mari
PS! Tänan väga kõiki õnnitluste ja heade soovide eest! Nüüd mul seda õnne ehk mõneks ajaks jagub!
Erilised tänud: Vanaisa ja tädi Elle, Võru vanaisa Lembit ja vanaema Linda, Emme, Siim, Isa, vanaema Helgi, perekond Kollo, Stina-Simona Epner!
Olen juba mõnda aega tagasi tsivilisatsioonis. Käsil on üle pika aja nädal, mil saan kõik päevad koolis käia ja hullult palju koduseid töid teha, jee! Treeningud jätkuvad ka täie hooga! Seetõttu pidite postitust mu matkast kaua ootama, aga siit ta nüüd tuleb:
1. päev - September, 30
Hommikul 8:30 kogunesime koolis, outdoor recreation office'is, mille ees on sisehalli ala. Seal olid juba toidud ja telgid jms vajalik jaotatud erinevatesse väikestesse gruppidesse. Kohe esimese asjana sain endale seljakoti, magamiskoti ja madratsi laenutada, siis hakkasime kotte pakkima. Toimus pisike koolitus, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha.. tuli päris hästi välja. Siis jaotasime end 3-4 liikmelistesse köögitoimkondadesse ja iga grupp sai kolme päeva asjad toidu valmistamiseks. Omavahel tuli ära jaotada kes mida kandma hakkab. Needki asjad kotti pakitud, tegime veel telgigrupid ja jaotasime telgiosad ka ära. Seejärel veel mõned olulised pisikesed koolitused ja valmis minema!
Asusime teele kooli väikse bussiga, sõit kestis 2 tundi. Kohale jõudes tegime oma 10-liikmelisest grupist kaks 5-liikmelist, et metsas vähem kära oleks ning ka gruppi lihtsam juhtida oleks. Skeem nägi välja nii, et iga päev on kaks liidrit, kellel on kaart ja kes kõnnib kõige ees. Liidril on palju ülesandeid ja meie õppisime olema hea liider. Igapäev 5-liikmelised grupid vahetusid, sest erinevatel inimestel olid erinevad asjad kotis ja selle järgi tuli igal hommikul uued teha. Ühes grupis pidi kamba peale kindlasti olema telk, gaas ja muud söögiasjad, köis, kaart jne.
Nonii, siin on kaart.. üritasin midagi kokku panna, loodan, et saate mingi pildi:
Vahepeal kohtusime teise viieliikmelise grupiga ka, päeva liidrid leppisid mingi kohtumiskoha kokku. Samuti saime igal õhtul kokku ja valisime telkimiskoha ja tegime koos laagri.
Esimesel päev oli kõige ekstreemsem.. Me küll ei kõndinud väga palju aga alustasime oma matka kuskil 1 päeval, ning telkimiskoha otsimist natuke liiga hilja, kuskil viie - kuue ajal õhtul. Selle valiku tegime kiirelt ja hakkasime telke üles panema... ja siis tuli hull äike ja sadas rahet. Kõige ebasobivamal ajal üldse. Äike ja muud ilmastikutingimused on üleelatavad kui sa parasjagu kõnnid (saad kiirelt varjuda) või kui oled laagri üles seadnud, küll aga mitte siis kui sa just paned oma telki üles.. aga mis seal ikka. Tuli kohe täitsa hädaolukord läbi teha ja pärast arutasime, et õppisime tänu sellele veelgi rohkem ja saime kogemust.
Niisiis rahe ja äike, väga väga lähedal. Ruttu kõik erinevatesse suundadesse laagri ümber, puu alla, pead istuma oma koti peal, pea jalgade vahel.. ja me olime kõik alles lühikestes riietes, sest enne oli ilus päikesepaisteline ilm!
Ja siis muudkui loed seal sekundeid, kui sähvatus oli ära siis peab üle 5 sekundi minema aega mööda kui alles müristada võib.. siis ei ole ohtu. Meil tuli mürin juba sageli 1, 2 sekundi peal ja see kestis kuskil 20 minutit ja niiiiii külm oli.
Varsti saime puu alt välja ja kibekiirelt telk üles ja kõik soojad riided selga mis kaasas olid. Kotid kaasa ja "kööki" mis pidi asuma telkide asukohast 200 m kaugusel. Köögis hakkasime gaasiga toimetama ja sööki valmistama kahjuks juba üsna pimedas, aga valmis saime ja superhea juustupasta singiga tuli.
Pärast sööki pidime kõik söögiasjad spetsiaalsetesse kottidesse panema. Absoluutselt kõik asjad, isegi enda kaasavõetud magusa ja hambapasta. Need kaks kotti läksid igal õhtul köiega puu otsa, sest muidu tulevad karud ja söövad meid ära.
Pildil on näha, kuidas "bearbag" puu otsa läheb..
Edasi istusime veel korra kõik ringis, tegime päeva kokkuvõtte ja mina olin üks, kes esitas ettevalmistatud presentatsiooni teemal "Staying warm and dry".
Öö oli külm, väga väga külm, eks meil oli sellest hädaolukorrast ka veel külm sees. Õnneks need magamiskotid on supersoojad ja sain enam-vähem magada.
2. päev - Oktoober, 1
Äratus kell 7, selle päeva liidrid tulid äratama. Siis kohe telgis asjad kokku, magamiskott koti põhja, osad riided peale ja köögi poole teele. Sünnipäevahommikuks tegime pannkooke vahtrasiirupiga.
Hommikul oli ka nats jahedam, aga päeva peale läks ikka jälle mõnusalt soojaks. Ees ootas terve päev matkamist. Hommikune ettevalmistus:
See oligi kõige pikem ja raskem päev, samas nägime rohkem ilusaid vaateid. Üks nendest on siin:
Lõunasöök:
Õhtuks jõudsime päris kaugele (vaata kaarti ülevalt), kõndisime kuskil 7 miili, 11,2 km.. ja mitte sileda maa peal! Laagrikoht oli ägedam, kui eeleval õhtul (meie telk):
Telk jälle üles pandud, kööki minek, kõhud olid juba ülitühjad. Õhtuks tegime tortillasid, nämm. Selleks oli kaasas spetsiaalne riis, paprika, sink, küüslauk, sibul. Imemaitsvad söögid olid, ma ei saa aru, miks kodus nii head ei tule..
Õhtusöök söödud, üllatati mind šokolaadibrowniega, mille üks toimkond vaikselt toiduga samal ajal valmistas. See oli väga hea ja armas, istusime kõik ringis jälle, et kokkuvõtteid teha ja siis nad laulsid ja sõime kõik peaaegu nagu kooki.
Siis ruttu tuttu, kõik olid surmväsinud sellest päevast. Päev oli tore, aga eks ma ikka oleksin tahtnud rohkem oma inimestega koos olla ja nautida tõelist sünnipäeva.. samas, neid tuleb veel!
3.päev - Oktoober, 2
Mina olin koos Emilyga tänase päeva liider, ärkasime enne seitset, äratasime teised ja asusime kööki. Juba rutiinne hommik.. vee võtmine kuskilt veekogust, selle puhastamine keemilise preparaadiga, karukotid puu otsast alla, söögi tegemine..
Hommikuks oli puder ja siis tahtsime kiiresti teele asuda. Enne oli veel juhendaja poolt väike loeng, kuidas otsuseid teha ja mängisime paar ringmängu, et soojaks saada. Et aga teele asuda, tuli natuke off traili teha. See tähendab, et mitte mööda rada kõndida, vaid läbi metsa..otse. Ka seal on palju reegleid, mida liidrid järgima peavad..
Siis mina juhtisin gruppi, läksime kiirelt ees ja kõik toimis hästi.. pisut enne autoni jõudmist oli veel selline vaade, kus ei saanud mitte peatuda:
ja lõpuks autooooooo! ja lahti-kokku pakkimine:
Ja natuke lisaks:
Veega varustamine - kaasas olid meil veepudelid, vähemalt 2 liitrit. Ja neid koguaeg täidad ja tühjendad.. võtad vett suvalisest veekogust:
ja puhastad. Kaasas oli meil igale grupile 1-2 preparaati. See toimis nii, et väikse korgi sisse pidid tilgutama 7 tilka Part A-st ja 7 tilka Part B-st, seejärel ootama 5 minutit ja siis lisama selle oma veele ja 15 minuti pärast võisid seda juua.
JA lihtsalt üks hea pilt otsuste langetamisest kogu grupiga, kuhu minna?
Kokkuvõttes oli ikka megaäge seal, kogesin niii palju uut ja huvitavat. Ei ole siin midagi lihtsalt nii, et lähed suvaliselt metsa, nagu Eestis ja paned oma laagri püsti. Siin on väga palju reegeleid ja väga palju ka ohte..
Loodan, et saite mingi ülevaate!
kirjutamiseni,
Mari
PS! Tänan väga kõiki õnnitluste ja heade soovide eest! Nüüd mul seda õnne ehk mõneks ajaks jagub!
Erilised tänud: Vanaisa ja tädi Elle, Võru vanaisa Lembit ja vanaema Linda, Emme, Siim, Isa, vanaema Helgi, perekond Kollo, Stina-Simona Epner!
Thursday, September 29, 2011
Sünnipäev!
Ma nüüd lähen ära..
Just, veedan oma esimese sünnipäeva USA-s, 1.oktoobril .. mägedes! Maailma ilusaimat vaadet nautides ja loodetavasti palju uut kogedes! See peab tulema erakordne, ootan väga!
Homme hommikul asume teele Outdoor Leadership klassiga kolmepäevasele mägimatkale. Kott sai enam-vähem pakitud, ehk saab homme varahommikul täiendust ja olen valmis minema. Kaasa pakkisin ka "Mari" kommid, mille Andres Eestist saatis. Enda sünnipäeval võib ju mõne kommi lubada ja teistelegi jagada oma nimega kommi.
Siiski võite mulle joonistada ja kirjutada: marihutsi@gmail.com, helistada +1 801 550 7741. Minu aadress: 1555 South 1300 East, Salt Lake City, UT 84105.
Veel uudist: Sõidan jälle ära, võistlustele, seekord kaugemale, lausa lennukiga. Lähme 9.oktoobi varahommikul ja tagasi 11. oktoobri hilisõhtul. Oklahomasse seekord! Tegu on kahepäevase võistlusega, sellest räägin lähemalt varsti.
Seejärel on üks päev aega kooliasju teha ja siis on Fall Break 13.-16. oktoober, koolivaheaeg! :)
Mari
Just, veedan oma esimese sünnipäeva USA-s, 1.oktoobril .. mägedes! Maailma ilusaimat vaadet nautides ja loodetavasti palju uut kogedes! See peab tulema erakordne, ootan väga!
Homme hommikul asume teele Outdoor Leadership klassiga kolmepäevasele mägimatkale. Kott sai enam-vähem pakitud, ehk saab homme varahommikul täiendust ja olen valmis minema. Kaasa pakkisin ka "Mari" kommid, mille Andres Eestist saatis. Enda sünnipäeval võib ju mõne kommi lubada ja teistelegi jagada oma nimega kommi.
Siiski võite mulle joonistada ja kirjutada: marihutsi@gmail.com, helistada +1 801 550 7741. Minu aadress: 1555 South 1300 East, Salt Lake City, UT 84105.
Veel uudist: Sõidan jälle ära, võistlustele, seekord kaugemale, lausa lennukiga. Lähme 9.oktoobi varahommikul ja tagasi 11. oktoobri hilisõhtul. Oklahomasse seekord! Tegu on kahepäevase võistlusega, sellest räägin lähemalt varsti.
Seejärel on üks päev aega kooliasju teha ja siis on Fall Break 13.-16. oktoober, koolivaheaeg! :)
Mari
Tuesday, September 27, 2011
Õnn
Eile öösel jõudsime tagasi Salt Lake'i. Päris mõnus on pärast väsitavaid võistlusi lõpuks ometi oma pesas puhata.
First things first, võistlus lõppes meile jälle võiduga.. ja sel korral ka tiimirekordiga! Juhei, 898 lööki kolme võistlusringi peale, neli parimat tulemust igalt ringilt. Juhime kokkuvõttes kahe võistluse peale sel hooajal 38 löögiga, loodame, et kevad toob veel uhkemad tulemused.
Indiviudaalses kokkuvõttes olen ma pärast kahte võistlust teisel kohal, 457 löögiga. Juhib minu tiimikaaslane Brandi 456 löögiga ja mulle järgneb ka meie tiimikaaslane Jenteal 458 löögiga.Tiimitöö on hea!
Võistluse viimasel ringil aga oli mul halb päev, mängisin 79. Juba hommikul ei olnud õiget head tunnet ja selg oli kuidagi pinges, vist eelnevatest ringidest ja halvast unest. Hommikusel soojendusel ei saanud kuidagi keha liikuma. Aga mängida tuli ja andsin endast kõik, mis sel päeval anda sai. Lihtsalt oli palju ebaõnne ja ei suutnud birdisid teha, puttamine oli nõrgim külg mu viimasel võistluspäeval.
Kokkuvõttes aga saan võistlustega rahule jääda. Esimene conference 78-82-70 + individuaali ja tiimivõit ning teine 75-73-79 + tiimivõit!
Esmaspäeva öösel kojutulles ootas mind parim üllatus, jõudsin enda tuppa ja mind ootas suur pakk! Avasin kohe, sain sünnipäevakingi Andreselt ja perekond Kollolt! Emotsioonid olid laes ja kingituse avamine tekitas rõõmupisarad!
Kingitus oli suurepärane, nad hoolitsevad, et ma ikka talvel ilusti kodus suusatada saaksin. Seal oli Eesti koondise suusariided ja ema Heidi kootud imeilus valge sall. Nüüd saan kindlalt väita, et olen valmis Eestimaa talveks, suusatamiseks ilmselt ka!
Peale selle hoolitseb Andres, et ma ikka korralikult hommikuti putru sööksin. Pakis olid kaerakliid, pakk "Mari" komme ja pakk Kalevi mandleid šokolaadis. Kas saab veel midagi paremat olla?
Ma olen väga õnnelik ja tänan teid südamest!
Seejärel avastasin et olen tunnustatud sellise väärika tiitliga nagu Frontier Conference Player of The Week.
Jee! Minu sünnipäevanädal on saanud väga ilusa alguse, loodetavasti jätkub kõik samas rütmis..
Säran õnnest,
Teie Mari
First things first, võistlus lõppes meile jälle võiduga.. ja sel korral ka tiimirekordiga! Juhei, 898 lööki kolme võistlusringi peale, neli parimat tulemust igalt ringilt. Juhime kokkuvõttes kahe võistluse peale sel hooajal 38 löögiga, loodame, et kevad toob veel uhkemad tulemused.
Indiviudaalses kokkuvõttes olen ma pärast kahte võistlust teisel kohal, 457 löögiga. Juhib minu tiimikaaslane Brandi 456 löögiga ja mulle järgneb ka meie tiimikaaslane Jenteal 458 löögiga.Tiimitöö on hea!
Võistluse viimasel ringil aga oli mul halb päev, mängisin 79. Juba hommikul ei olnud õiget head tunnet ja selg oli kuidagi pinges, vist eelnevatest ringidest ja halvast unest. Hommikusel soojendusel ei saanud kuidagi keha liikuma. Aga mängida tuli ja andsin endast kõik, mis sel päeval anda sai. Lihtsalt oli palju ebaõnne ja ei suutnud birdisid teha, puttamine oli nõrgim külg mu viimasel võistluspäeval.
Kokkuvõttes aga saan võistlustega rahule jääda. Esimene conference 78-82-70 + individuaali ja tiimivõit ning teine 75-73-79 + tiimivõit!
Esmaspäeva öösel kojutulles ootas mind parim üllatus, jõudsin enda tuppa ja mind ootas suur pakk! Avasin kohe, sain sünnipäevakingi Andreselt ja perekond Kollolt! Emotsioonid olid laes ja kingituse avamine tekitas rõõmupisarad!
Kingitus oli suurepärane, nad hoolitsevad, et ma ikka talvel ilusti kodus suusatada saaksin. Seal oli Eesti koondise suusariided ja ema Heidi kootud imeilus valge sall. Nüüd saan kindlalt väita, et olen valmis Eestimaa talveks, suusatamiseks ilmselt ka!
Peale selle hoolitseb Andres, et ma ikka korralikult hommikuti putru sööksin. Pakis olid kaerakliid, pakk "Mari" komme ja pakk Kalevi mandleid šokolaadis. Kas saab veel midagi paremat olla?
Ma olen väga õnnelik ja tänan teid südamest!
Seejärel avastasin et olen tunnustatud sellise väärika tiitliga nagu Frontier Conference Player of The Week.
Jee! Minu sünnipäevanädal on saanud väga ilusa alguse, loodetavasti jätkub kõik samas rütmis..
Säran õnnest,
Teie Mari
Sunday, September 25, 2011
Conference 2
Tervitan teid Montana osariigist, linnast nimega Billings!
Pärast esimest Conference võistlust oli meil täpselt kaks päeva aega, et oma kooliasju järgi-ette-õigeaegselt teha. Suutsin ka natuke sellel rindel toimetada ja natuke kodutöid uuele teekonnale kaasa võtta.
Reede hommikul, 23.septembril, tegime hommikul füüsilise trenni, jooks + harjutused. Seejärel pakkisime bussi ja asusime Monatana osariigi poole teele, jälle! Seekord oleme umbes 10 tunni sõidu kaugusel Salt Lake Cityst. Siisaõit möödus väga hästi, alustasime 13:20 ja kohal olime 23:30, vaatasime filme nii suuretelt bussiekraanidelt ja kõik koos kui ka igaüks oma arvutist. Muidugi magasime, lugesime, õppisime.
Hotelli jõudes läksime kohe magama.. õnneks saime päris hästi välja puhata, umbes 10 tunnine uni oli plaanis. Järgmisel päeval harjutasime, testisime griine ja mängisime harjutusringi. Väljakuks Yegen Golf Club http://www.yegengolfclub.com/, par 71.See ei ole väga raske, aga griinid on keerulised, raske lugeda ja ei kaldu üldse sinna, kuhu peaks. Samuti on osad rajad väga kitsad ja kohati fairway laiuseks vaid mõni meeter. Palju on mängimist roughist ja väljak paneb osavalt proovile lähimängu.
Esimene võistluspäev: 36 rada, ilm: kohutavalt palav, ligi 35 kraadi alates hommikul 9st kuni mängu lõpuni välja. Oli äärmiselt raske ja pidime hulga vett tarbima, et kuidagigi ellu jääda.. 36 rada on niigi väga väsitav!
Mängisin esimese ringi 75 lööki, +4, alustasin ilusti, tegin ilusti par-e, isegi mõned birded, siis jälle eksisin julmalt puttamisega ja kuidagi enesekindlust ei olnud, sisse need igaljuhul minna ei tahtnud. Tulemus oleks võinud parem olla, lõin tublisti lippu ja tabasin palju griine.. kahjuks lõpetasin tupla, par, bogey!
Teisele ringile minnes oli ainuke eesmärk parem tulemus teha.. õnneks nii läkski! Teise ringi mängisin 73 lööki, +2. Uue ringi algus oli kohutav, tegin järjest tupla, bogey, bogey ja lihtsalt ei saanud putatud. Siis olid mõned väga rasked hetked, väljas oli väga kuum ja mõte, et 12 rada on veel ees ei tundunud väga meeldiv. Siiski suutsin viimased 9 rada mängu hoida ja mängisin -1 lõppu, hea lõpetus ja hea tunne jäi!
Tiimiga läks meil väga väga hästi! Juhime päris pikalt.. esimese ringi mängisime 301 (neli parimat tulemust kokku), ning olime 10 löögiga kõigist ees. Teisel ringil tegime oma tiimiga rekordi, jee! Mängisime 291 lööki, mis on väga supertulemus, kõik on väga uhked ja suutsime täna tiimina hästi toimida. Individuaalis juhib ühe teise kooli tüdruk, eks näis mis tulemused homme tulevad.
Tiimiga (nii poisid kui tüdrukud) saame hästi läbi, sel reisil oleme palju asju koos teinud ja on olnud väga cool aeg.Mõnusad õhtusöögid koos ja soetasime ameerika jalgapalli, seda oleme siin väljas palju tagunud ja nalja teinud. Tiim on hea!
Nüüd aga ruttu magama, homseks on vaja taastuda ja veel 18 rada mängida, seejärel ootab ees juba kojusõit!
Mari :)
Pärast esimest Conference võistlust oli meil täpselt kaks päeva aega, et oma kooliasju järgi-ette-õigeaegselt teha. Suutsin ka natuke sellel rindel toimetada ja natuke kodutöid uuele teekonnale kaasa võtta.
Reede hommikul, 23.septembril, tegime hommikul füüsilise trenni, jooks + harjutused. Seejärel pakkisime bussi ja asusime Monatana osariigi poole teele, jälle! Seekord oleme umbes 10 tunni sõidu kaugusel Salt Lake Cityst. Siisaõit möödus väga hästi, alustasime 13:20 ja kohal olime 23:30, vaatasime filme nii suuretelt bussiekraanidelt ja kõik koos kui ka igaüks oma arvutist. Muidugi magasime, lugesime, õppisime.
Hotelli jõudes läksime kohe magama.. õnneks saime päris hästi välja puhata, umbes 10 tunnine uni oli plaanis. Järgmisel päeval harjutasime, testisime griine ja mängisime harjutusringi. Väljakuks Yegen Golf Club http://www.yegengolfclub.com/, par 71.See ei ole väga raske, aga griinid on keerulised, raske lugeda ja ei kaldu üldse sinna, kuhu peaks. Samuti on osad rajad väga kitsad ja kohati fairway laiuseks vaid mõni meeter. Palju on mängimist roughist ja väljak paneb osavalt proovile lähimängu.
Esimene võistluspäev: 36 rada, ilm: kohutavalt palav, ligi 35 kraadi alates hommikul 9st kuni mängu lõpuni välja. Oli äärmiselt raske ja pidime hulga vett tarbima, et kuidagigi ellu jääda.. 36 rada on niigi väga väsitav!
Mängisin esimese ringi 75 lööki, +4, alustasin ilusti, tegin ilusti par-e, isegi mõned birded, siis jälle eksisin julmalt puttamisega ja kuidagi enesekindlust ei olnud, sisse need igaljuhul minna ei tahtnud. Tulemus oleks võinud parem olla, lõin tublisti lippu ja tabasin palju griine.. kahjuks lõpetasin tupla, par, bogey!
Teisele ringile minnes oli ainuke eesmärk parem tulemus teha.. õnneks nii läkski! Teise ringi mängisin 73 lööki, +2. Uue ringi algus oli kohutav, tegin järjest tupla, bogey, bogey ja lihtsalt ei saanud putatud. Siis olid mõned väga rasked hetked, väljas oli väga kuum ja mõte, et 12 rada on veel ees ei tundunud väga meeldiv. Siiski suutsin viimased 9 rada mängu hoida ja mängisin -1 lõppu, hea lõpetus ja hea tunne jäi!
Tiimiga läks meil väga väga hästi! Juhime päris pikalt.. esimese ringi mängisime 301 (neli parimat tulemust kokku), ning olime 10 löögiga kõigist ees. Teisel ringil tegime oma tiimiga rekordi, jee! Mängisime 291 lööki, mis on väga supertulemus, kõik on väga uhked ja suutsime täna tiimina hästi toimida. Individuaalis juhib ühe teise kooli tüdruk, eks näis mis tulemused homme tulevad.
Tiimiga (nii poisid kui tüdrukud) saame hästi läbi, sel reisil oleme palju asju koos teinud ja on olnud väga cool aeg.Mõnusad õhtusöögid koos ja soetasime ameerika jalgapalli, seda oleme siin väljas palju tagunud ja nalja teinud. Tiim on hea!
Nüüd aga ruttu magama, homseks on vaja taastuda ja veel 18 rada mängida, seejärel ootab ees juba kojusõit!
Mari :)
Wednesday, September 21, 2011
Võidud!
Jõudsime tagasi Salt Lake'i, seljataga on 8 tunnine bussisõit ja 54 rada golfivõistlust.
Õnneks võistlusest väljusime võitjatena! Seega üldkokkuvõttes tüdrukute tiimide arvestuses Westminster võitis 9 löögiga! Individuaalses arvestuses võitsin mina, jeeeehuu! Tänu tänasele heale golfiringile on mul nüüd esimene karikas koju toodud.
Tänane hommik ei alanud just ootuspäraselt. Ärkasime, nagu golfimängijale tavane, pisut enne 6 hommikul, sõime hommikust, katsusime soojas püsida.. Läksime väljakule 7.30ks, eesmärgiga 8.30 startida... ja tulime sealt sama kiirelt tagasi, sest start lükati edasi ja uueks ajaks valiti kell 10 hommikul. Väljas oli lihtsalt sigakülm, öösel oli sadanud ja hommikuks oli kerge jää peal, ühesõnaga liiga külm, et meid piinata ja suundusime tagasi hotelli puhkama.
Uuesti siis kella 9ks väljakule, enesetunne oli väga hea, olin taastunud ilusti eilsest 36st rajast ja valmis uueks lahinguks. Kohe hommikul vara tuli suur motivatisoonilaks ja ilm andis omalt poolt tõuke..
Väga hea ilm püsis terve päeva, soe ja päike paistis, erinevalt eilsest ei julgenud tuul enda nägu näidatagi. Tunne oli super ja algus hea, alustasin kohe birdiega.. edasi hoidsin ennast par-ide lainel, seejärel lõin lippu hästi ja keskendusin hoolikalt puttates.
Teise poole (alustasin 11.rajalt) mängisin 3 alla raja par'i, ehk 35 lööki (par 38). Tulid birdied ja bogisid ei teinud, putte 30, griine tabasin 5. Seejärel esimese poole (par 35) mängisin par'i, 2 birdiet ja kahjkus tuli ka kaks bogey vastu võtta, lihtsad eksimused. Seega pooled 35 + 35 ehk 70 lööki! 3 alla raja par'i ja elu parim tulemus!
Putte kokku 30, griine kokku 12, fairwayd vaid 7.
Aga, liikusin tegelikult koguaeg -5 graafikus, kuni kahe viimase rajani. Need olid minule 9. rada ja 10. rada, par 3 ja par 4. Eelviimasel eksisin ja tegin bogey, aga see oli andestatav, raske par 3, pidin lööma raud 4-ga. Nii, et sellega olin vaimselt veel okei.
Kuid 10. rada - eelnevad kaks ringi tegin kindlad parid, lai par neli, lühike suht, griinibunker taksituseks.
Mõtlesin, et par ja mängid 69. Aga ei, lõin palli puu alla, chippasin välja ja leidsin veel natuke ensekindlust, et lüüa see 79m pealt wedgega megalähedale ja siis sisse putata.. Ja mu pall lendas vastu lipuvarrast!! ja põrkas megakaugele griinilt välja! See pole lihtsalt võimalik, lõpetasin bogeyga ja tunne jäi halb, ebaõnne tunne.. aga tegelikult olin superringi mänginud.
Varsti unustasin selle ära ja nüüd on meel hea! Individuaali võit on väga hea tulemus! 78-82-70 :)
Aga ega nüüd loorberitele puhkama ei jääda, kaks päeva anti koduste tööde klaarimiseks, muidugi ka golfi harjutamiseks..
Ja siis juba sel reedel pärast hommikust paaritunnist harjutamist lahkume jälle Montanasse, 12 tundi sõitu seekord. Jõuame reede öösel, öö hotellis, laupäeval harjutusring, pühapäeval 36 rada võistlus, esmaspäeval 18 rada võistlus ja 12 tundi sõitu tagasi..
Go Griffins!
Õnneks võistlusest väljusime võitjatena! Seega üldkokkuvõttes tüdrukute tiimide arvestuses Westminster võitis 9 löögiga! Individuaalses arvestuses võitsin mina, jeeeehuu! Tänu tänasele heale golfiringile on mul nüüd esimene karikas koju toodud.
Tänane hommik ei alanud just ootuspäraselt. Ärkasime, nagu golfimängijale tavane, pisut enne 6 hommikul, sõime hommikust, katsusime soojas püsida.. Läksime väljakule 7.30ks, eesmärgiga 8.30 startida... ja tulime sealt sama kiirelt tagasi, sest start lükati edasi ja uueks ajaks valiti kell 10 hommikul. Väljas oli lihtsalt sigakülm, öösel oli sadanud ja hommikuks oli kerge jää peal, ühesõnaga liiga külm, et meid piinata ja suundusime tagasi hotelli puhkama.
Uuesti siis kella 9ks väljakule, enesetunne oli väga hea, olin taastunud ilusti eilsest 36st rajast ja valmis uueks lahinguks. Kohe hommikul vara tuli suur motivatisoonilaks ja ilm andis omalt poolt tõuke..
Väga hea ilm püsis terve päeva, soe ja päike paistis, erinevalt eilsest ei julgenud tuul enda nägu näidatagi. Tunne oli super ja algus hea, alustasin kohe birdiega.. edasi hoidsin ennast par-ide lainel, seejärel lõin lippu hästi ja keskendusin hoolikalt puttates.
Teise poole (alustasin 11.rajalt) mängisin 3 alla raja par'i, ehk 35 lööki (par 38). Tulid birdied ja bogisid ei teinud, putte 30, griine tabasin 5. Seejärel esimese poole (par 35) mängisin par'i, 2 birdiet ja kahjkus tuli ka kaks bogey vastu võtta, lihtsad eksimused. Seega pooled 35 + 35 ehk 70 lööki! 3 alla raja par'i ja elu parim tulemus!
Putte kokku 30, griine kokku 12, fairwayd vaid 7.
Aga, liikusin tegelikult koguaeg -5 graafikus, kuni kahe viimase rajani. Need olid minule 9. rada ja 10. rada, par 3 ja par 4. Eelviimasel eksisin ja tegin bogey, aga see oli andestatav, raske par 3, pidin lööma raud 4-ga. Nii, et sellega olin vaimselt veel okei.
Kuid 10. rada - eelnevad kaks ringi tegin kindlad parid, lai par neli, lühike suht, griinibunker taksituseks.
Mõtlesin, et par ja mängid 69. Aga ei, lõin palli puu alla, chippasin välja ja leidsin veel natuke ensekindlust, et lüüa see 79m pealt wedgega megalähedale ja siis sisse putata.. Ja mu pall lendas vastu lipuvarrast!! ja põrkas megakaugele griinilt välja! See pole lihtsalt võimalik, lõpetasin bogeyga ja tunne jäi halb, ebaõnne tunne.. aga tegelikult olin superringi mänginud.
Varsti unustasin selle ära ja nüüd on meel hea! Individuaali võit on väga hea tulemus! 78-82-70 :)
Aga ega nüüd loorberitele puhkama ei jääda, kaks päeva anti koduste tööde klaarimiseks, muidugi ka golfi harjutamiseks..
Ja siis juba sel reedel pärast hommikust paaritunnist harjutamist lahkume jälle Montanasse, 12 tundi sõitu seekord. Jõuame reede öösel, öö hotellis, laupäeval harjutusring, pühapäeval 36 rada võistlus, esmaspäeval 18 rada võistlus ja 12 tundi sõitu tagasi..
Go Griffins!
Monday, September 19, 2011
Conference
Tervitused-kallistused linnast nimega Helena, osariigist Montana!
Täna oli Conference võistuse esimene päev. Jah, pidime siis läbima oma jalgadel, golfikotti seljas kandes 36 rada. See oli päris väsitav ja pikk päev!
Alustan kokkuvõtet muutlikust ilmast, sest sellest ju sõltub palju ja eks 10 tunni jooksul see vähe muutub ka.
Hommikul kell 7 olime väljakul, kuna tegmist oli ühisstardiga, siis korraga olid harjutusväljakutel mitme ülikooli nii meeste kui naiste tiimid. Seega oli soojaks tegemine päris keeruline ja tuli korralikult võidelda, et külm kerest välja saada.
Hommik oli väga külm, kõik olid tutimütside ja labakutega.. tunni aja pärast oli juba hea. superilus rahulik ilm, siis tuli isegi päike ja saime lühikeste riietega mängida. Esimesed 18 rada olid head tingimused, peale griinide, nende olukord jätab soovida..
Mängisin 78 lööki, meie par on 73. Jäin enam-vähem rahule, kahel-kolmel rajal eksisin avalöögiga ja kaotasin palli, tulemuseks tupla või tripla. Samuti tegin ühe eagle! Jee, lõin par 5 kolmanda löögi wedgega sisse, umbes 50 m pealt. See tõi naeratuse näole ja kokkuvõttes oli OK ring. Siis edasi kohe jätkasime pausita teist ringi, saime vahepeal lihtsalt uued kaardid, kuhu tulemused märkida.
Teine 18 rada oli hull, nii palju erinev esimesest. Tõusis megahull tuul, päike läks ära ja oli pisut jahedam. Alguses oli talutav, ei olnud eriti külm ja pidime targalt mängima.. viimased 6 rada oli k o h u t a v! Oli tegemist püsti seismisegagi, meeeletu tuul.. kõik puuoksad ja lehed olid igal pool laiali ja tuul oli hull!
Eks kõik tulemused tõusid ka natuke, kuid endiselt olid tingimused kõigile võrdsed.
Teise ringi mängisin 82 lööki, see oli halb. Ma lõin paremini avalööke ja tabasin paremini griine aga ühtäkki ei osanud enam putata.. Väga palju lööke kaotasin sinna ja sealt ka selline tulemus.
Tegu ei ole aga individuaalse võistlusega, asi on tiimis! Mina mängin sel võistlusel kolmandat positsiooni tiimisiseselt. Kokkuvõttes läks meil hästi, pärast esimest ringi juhtisime kokkuvõttes 6 löögiga, pärast teist ringi 5 löögiga. Homme peame hoidma ja veel juurde võitma, tulime ju võidu järgi, Go Griffins!
Poisid on hetkel kolmandad, kaotavad 11 löögiga ja teisele kohale 8 löögiga. Way to go tomorrow!
Homme on 18 rada, 8.30 jälle ühisstart, seejärel kohe bussi ja kojusõit! Ootan juba! :)
Mari
Täna oli Conference võistuse esimene päev. Jah, pidime siis läbima oma jalgadel, golfikotti seljas kandes 36 rada. See oli päris väsitav ja pikk päev!
Alustan kokkuvõtet muutlikust ilmast, sest sellest ju sõltub palju ja eks 10 tunni jooksul see vähe muutub ka.
Hommikul kell 7 olime väljakul, kuna tegmist oli ühisstardiga, siis korraga olid harjutusväljakutel mitme ülikooli nii meeste kui naiste tiimid. Seega oli soojaks tegemine päris keeruline ja tuli korralikult võidelda, et külm kerest välja saada.
Hommik oli väga külm, kõik olid tutimütside ja labakutega.. tunni aja pärast oli juba hea. superilus rahulik ilm, siis tuli isegi päike ja saime lühikeste riietega mängida. Esimesed 18 rada olid head tingimused, peale griinide, nende olukord jätab soovida..
Mängisin 78 lööki, meie par on 73. Jäin enam-vähem rahule, kahel-kolmel rajal eksisin avalöögiga ja kaotasin palli, tulemuseks tupla või tripla. Samuti tegin ühe eagle! Jee, lõin par 5 kolmanda löögi wedgega sisse, umbes 50 m pealt. See tõi naeratuse näole ja kokkuvõttes oli OK ring. Siis edasi kohe jätkasime pausita teist ringi, saime vahepeal lihtsalt uued kaardid, kuhu tulemused märkida.
Teine 18 rada oli hull, nii palju erinev esimesest. Tõusis megahull tuul, päike läks ära ja oli pisut jahedam. Alguses oli talutav, ei olnud eriti külm ja pidime targalt mängima.. viimased 6 rada oli k o h u t a v! Oli tegemist püsti seismisegagi, meeeletu tuul.. kõik puuoksad ja lehed olid igal pool laiali ja tuul oli hull!
Eks kõik tulemused tõusid ka natuke, kuid endiselt olid tingimused kõigile võrdsed.
Teise ringi mängisin 82 lööki, see oli halb. Ma lõin paremini avalööke ja tabasin paremini griine aga ühtäkki ei osanud enam putata.. Väga palju lööke kaotasin sinna ja sealt ka selline tulemus.
Tegu ei ole aga individuaalse võistlusega, asi on tiimis! Mina mängin sel võistlusel kolmandat positsiooni tiimisiseselt. Kokkuvõttes läks meil hästi, pärast esimest ringi juhtisime kokkuvõttes 6 löögiga, pärast teist ringi 5 löögiga. Homme peame hoidma ja veel juurde võitma, tulime ju võidu järgi, Go Griffins!
Poisid on hetkel kolmandad, kaotavad 11 löögiga ja teisele kohale 8 löögiga. Way to go tomorrow!
Homme on 18 rada, 8.30 jälle ühisstart, seejärel kohe bussi ja kojusõit! Ootan juba! :)
Mari
Sunday, September 18, 2011
Eestlased!
Sain aega, et Teile väike ülevaade teha viimastest tegemistest. On olund superäge nädal, kolmapäeval, 14.septembril, saabusid siia 5 sõpra Eestist – Taavi, Aron, Evelyn, Paula ja Jaanika!
Nad on road tripil, alustasid sõitu LA-st, külastasid ilusaid kohti San Fransiscos ja veel läänerannikul.. seejärel suundusid siia, Salt Lake Citysse. Plaanivad ringi vaadata ja eluga tutvuda esmaspäeva varahommikuni ja seejärel külastavad Grand Canyonit ja Las Vegast! Uhke värk!
Niisiis, esmaspäev oli nagu esmaspäev ikka, kolm inglise keele tundi, vahepeale 2 tunnine golfi harjutamine. Tundide vahepealsel ajal tegin kibekiirelt kodutöid natuke ette ka juba. Esmaspäeva õhtul oli lisaks tunnine jooks ja harjutused.
Teisipäeval oli sportlaste treenimise tund ja pärast seda jälle labor, kordasin jälle ankle injuries teipimist ja praktiseerisin . Peale lõunat golfiring Mountain Dellis, 9 rada Lake Course. Ma polnud seda ennem mänginudki ja tuli alguse kohta hästi välja, mängisin +2. Kodus tegin õhtusöögi ja alustasin essee kirjutamist.
Kolmapäev on sama päev, mis esmaspäev, täpipealt, lihtsalt sel kolmapäeval oli vaja valmis kirjutada essee teemal My experience, pikkus 1000 sõna. Ja see kolmapäev oli eriline, sest siia tulid kauaoodatud gäng sõpradega! Samuti tuli San Fransiscost tagasi Johannes!
Postitasin öösel oma essee ja neljapäeval, pärast sportlaste treenimise tundi oli mul selle essseega seoses appointment ehk kohtumine kokku lepitud. See oli väga asjalik, sain õpetajaga kokku, alguses rääkisime niisama koolist ja siis vaatasime hoolikalt minu esimese essee üle! Sain kuhjaga tagasisidet, see on nii superäge! See on väga hea, et nii individuaalselt tegeletakse.. ühesõnaga õpin alles kirjutama Ameerika stiilis ja esimene essee oli 126/150st.
Seejärel tegime sõpradele kooli tuuri, näitasime kogu campuse ära, neile vist täitsa meeldis!
Läksin golfi kella 14st ja tagasitulles õhtul, kella 7 paiku oli valminud kartulipuder ja hakklihakaste, kõrvale värske salat! Neil oli USA söögist juba kõrini ja lõpuks said ise kokata siin, kõigile sobis! Estonian dinner! :)
Reede hommikul oli mul plaanis golf, 6.15 võttis üks noor treener Gary mu peale ja läksime golfi mängima. Kaks hullu, väljas oli pime veel, sõitsime mööda tuledes linna väljakule.. Kohalejõudes hakkas pime taanduma ja saime soojaks lüüa, kiire 9 rada ja tulemus oli -2 ehk 34 lööki, väga hea!
Olin juba enne 9 hommikul kodus tagasi, rahvas oli ka päris varajane. Sõime hommikust ja siis tuli ikka veel natuke magada, et jaksaks õhtuni vastu pidada. 2 tundi lõunauinakut ja kui Johannes töölt saabus, siis läksime kõik koos Park Citysse. Vaatasime üle 2002 Salt Lake City taliolümpia murdmaastaadioni, sealt kust Andus ja Jaak medaleid noppisid! Eks 10 aastat on oma töö teinud aga lahe oli seal viibida ja meenutada.
Sõitsime veel mööda mägikülasid ja vaatasime Park City põhitänava üle, mõne suusakuurordi ja siis shoppama. Park Citys on üks suur outlettide tänav, seal on väga palju poode ja vaja läheks tervet päeva.. noh, kutid andsid meile kaks väärtuslikku tundi.. kõik leidsid endale midagi!
Õhtusöögi tegime kodus, selleks oli mõnus värske salat. Õhtul külastasime Salt Lake City kesklinna põhitänavat ja seal asuvat ühe sõbra korterit, väga uhke! Seejärel mõned ägedamad baarid Salt Lake’is, mida Johannes tahtis sõpradele näidata, uskumatult äge oli, hea elav muusika ja vinged pianistid! Õhtuks koju, ega USAs väga pikalt pidu ei peeta..
Laupäeval magasin korralikult, asjatasin hommikupoolikul ja plaanis oli keskpäeval minna Octoberfestile. Ehtne õllepidu vorsti ja hapukapsaga looduslikult ilusas kohas. See festival kestab kuu aega iga reede-laupäev ja ajastus meile sobis. See oli omamoodi lahe, Aron ja Taavi käisid mägitrammiga tipus ka, 3350m peal merepinnast. Seal olevat lumi olnud ja vaade muidugi fantastiline!
Siis mööda mägiteed ja kiirteed koju tagasi, tunnike-kaks puhkuseks ja tegime õhtuks jälle kerge salati. Seejärel suunduti meie norra sõprade juurde soolaleiva peole, mina liitusin hiljem, kui olin oma asjad kokku pakkinud.
Kui sinna jõudsin siis hakkasime vaikselt Westerneri poole sättima, see on üks päris päris kantribaar. Mina sõitsin autoga ja läksime Eesti pundiga seda ka uudistama, see oli võimas! Nii ehtne, kõik käivad ringi kaabud peas, ruudulised särgid seljas, kauboisaapadki jalas.. Ehtne tants ja väga hea muusika!
Saime nii hea emotsionaalse kogemuse, mõtlesime, et sellest ju enam tõelisemat kohta ei ole, nagu filmis!
Mingi aeg suundusime tagasi koju, mina sõidutasin kõik sõbrad tagasi ka. Kodus lasime Eesti suurepärast muusikat ja laulsime kaasa, samuti tehti öösel pannkooke! Tõeslised eestlased, super!
Mina läksin aga magama, sest hommikul 4.45 oli väljasõit Montana osariiki Conference’i esimesele võistlusele. Alustasime sõitu ja 8 tundi on käkitegu siin.. kohale jõudes mängisime harjutusringi, et tutvuda väljakuga, õhtusöök hotellis ja kiirelt puhkama. Esimesel võistluspäeval on 36 rada järjest võistlus, teisel võistluspäeval 18 ja siis 8 tundi bussiga tagasi. Jõuame siis teisipäeva öösel loodetavasti.
Annan ikka teada, kuidas Griffinsid võistlevad ja võitlevad!
Tsau, Mari
Sunday, September 11, 2011
Nädal
Selle nädala alguse päevadest juba lugesite, nüüd ka ilus lõpp kogu nädalale!
Neljapäeval mul kooli ei olnud, küll aga jätkus koduseid toimetusi ja ülesandeid. Peale lõunat käisime Park City's golfi mängimas jälle, ühel uhkemal private course'il. Harjutasime lähimängu, lõime soojaks ja mängisime 9 rada. Mina ei olnud kõige tervam pliiats, olin väsinud ja energiat polnud kuskilt võtta, endiselt külmetuse pärast. Lihtasalt nohu ja köha võtavad nii palju energiat, õnneks nüüd loodetavasti haigus taandub.
Reedel oli plaanis golfitüdrukutel kvalifikatsioonivõistlus mängida, et selgitada välja, kes järgmisel nädalal suurele Conferencile sõidavad. Rääkisin treeneriga, et mul on sellel päeval matk ühe oma tunniga ja pean ilmtingimata kohal olema. Ta selgitas, et ei ole probleemi, muidugi ja ütles, et pean terveks saama, sest sain top 5. Nii, et jee, sõidan tiimiga Montana osariiki esimesele võistlusele. Sain tiimi tänu esmaspäevasele heale mängule (võidule)!
Nii, et mina suundusin hoopis matkale! See oli väga lahe, sest polnud varem nii kõrgel käinudki, matkamisest rääkimata. Pakkisin seljakoti koos kõige vajalikuga ja asusin teele. Kooli juurest läksime koos teise outdoor leadershipi klassiga eraldi kooli 10-kohaliste vanidega (bussidega) erinevatesse punktidesse. Siis alustasid mõlemad grupid matka, saime tipus kokku, pidasime väikse tunni, vahetasime autode võtmed ja asusime teist teed tagasi.
Meie grupi tempo oli pisut aeglane, sest meiega oli ka üks vähe tüsedam poiss ja pidime teda järgi ootama. Matka läbimiseks läks aega natuke alla 3 tunni, kõrgeim tipp oli Catherine Pass: 10,220 ft/ 3115m. Sinna läks mõnus ja huvitav tee, vahepeal sild üle väikse oja, vahepeal kruus, siis liiv ja mets..arvan, et pildid vaadetest kõnelevad enda eest:
Kodus tagasi olin peale keskpäeva, õhtupoole tegime Johannese ja Jacobiga 45 minutilise jooksu Liberty Park'i ja õhtul käisime meie kooli Chinese clubiga hiinatoitu nautimas! See oli ka omamoodi lahe, mõned üksikud eurooplased, paar ameeriklast ja väga palju hiinlasi.. aga toit oli väga hea, buffee vormis ja valik oli suurepärane! Seejärel väike karaoke Jacobi ja Johannese poolt ja lõpetasime õhtu vaikselt ühe sõbra juures.
Laupäeval oli vaba, puhkasin, ravisin, koristasin ja siis otsustas Johannes minuga koos asjalik olla! Lõpuks käisime IKEAs minu voodi puuduva jupi järel, muidugi ostsime veel mõned vajalikud asjad.. nüüd lõpuks hakkab minu tuba ka ilmet võtma!
Pärast IKEA külastust (kust sain ise autoga tagasi sõita, jaa mööda kiirteid) võtsime sõbrad peale ja käisime päris Ameerika burgerikohas söömas. Sellises vähe viisakamas aga tõelises.. mina valisin kanasalati! Seejärel poest läbi, et muretseda natukeseks ajaks söögikraami ja lõpuks koju. Kodus ootasid uued asjad kokkupanemist ja ikka ja jälle kodutööd tegemist!
Homme on plaanis natuke golfi harjutada ja paar esseed kirjutada!
Järgmised nädalad tulevad väga rasked aga omamoodi lahedad ja ootan juba väga!
Kallistused sõpradele!
Neljapäeval mul kooli ei olnud, küll aga jätkus koduseid toimetusi ja ülesandeid. Peale lõunat käisime Park City's golfi mängimas jälle, ühel uhkemal private course'il. Harjutasime lähimängu, lõime soojaks ja mängisime 9 rada. Mina ei olnud kõige tervam pliiats, olin väsinud ja energiat polnud kuskilt võtta, endiselt külmetuse pärast. Lihtasalt nohu ja köha võtavad nii palju energiat, õnneks nüüd loodetavasti haigus taandub.
Reedel oli plaanis golfitüdrukutel kvalifikatsioonivõistlus mängida, et selgitada välja, kes järgmisel nädalal suurele Conferencile sõidavad. Rääkisin treeneriga, et mul on sellel päeval matk ühe oma tunniga ja pean ilmtingimata kohal olema. Ta selgitas, et ei ole probleemi, muidugi ja ütles, et pean terveks saama, sest sain top 5. Nii, et jee, sõidan tiimiga Montana osariiki esimesele võistlusele. Sain tiimi tänu esmaspäevasele heale mängule (võidule)!
Nii, et mina suundusin hoopis matkale! See oli väga lahe, sest polnud varem nii kõrgel käinudki, matkamisest rääkimata. Pakkisin seljakoti koos kõige vajalikuga ja asusin teele. Kooli juurest läksime koos teise outdoor leadershipi klassiga eraldi kooli 10-kohaliste vanidega (bussidega) erinevatesse punktidesse. Siis alustasid mõlemad grupid matka, saime tipus kokku, pidasime väikse tunni, vahetasime autode võtmed ja asusime teist teed tagasi.
Meie grupi tempo oli pisut aeglane, sest meiega oli ka üks vähe tüsedam poiss ja pidime teda järgi ootama. Matka läbimiseks läks aega natuke alla 3 tunni, kõrgeim tipp oli Catherine Pass: 10,220 ft/ 3115m. Sinna läks mõnus ja huvitav tee, vahepeal sild üle väikse oja, vahepeal kruus, siis liiv ja mets..arvan, et pildid vaadetest kõnelevad enda eest:
Kodus tagasi olin peale keskpäeva, õhtupoole tegime Johannese ja Jacobiga 45 minutilise jooksu Liberty Park'i ja õhtul käisime meie kooli Chinese clubiga hiinatoitu nautimas! See oli ka omamoodi lahe, mõned üksikud eurooplased, paar ameeriklast ja väga palju hiinlasi.. aga toit oli väga hea, buffee vormis ja valik oli suurepärane! Seejärel väike karaoke Jacobi ja Johannese poolt ja lõpetasime õhtu vaikselt ühe sõbra juures.
Laupäeval oli vaba, puhkasin, ravisin, koristasin ja siis otsustas Johannes minuga koos asjalik olla! Lõpuks käisime IKEAs minu voodi puuduva jupi järel, muidugi ostsime veel mõned vajalikud asjad.. nüüd lõpuks hakkab minu tuba ka ilmet võtma!
Pärast IKEA külastust (kust sain ise autoga tagasi sõita, jaa mööda kiirteid) võtsime sõbrad peale ja käisime päris Ameerika burgerikohas söömas. Sellises vähe viisakamas aga tõelises.. mina valisin kanasalati! Seejärel poest läbi, et muretseda natukeseks ajaks söögikraami ja lõpuks koju. Kodus ootasid uued asjad kokkupanemist ja ikka ja jälle kodutööd tegemist!
Homme on plaanis natuke golfi harjutada ja paar esseed kirjutada!
Järgmised nädalad tulevad väga rasked aga omamoodi lahedad ja ootan juba väga!
Kallistused sõpradele!
Subscribe to:
Posts (Atom)