Eestlased!

Sain aega, et Teile väike ülevaade teha viimastest tegemistest. On olund superäge nädal, kolmapäeval, 14.septembril, saabusid siia 5 sõpra Eestist – Taavi, Aron, Evelyn, Paula ja Jaanika!

Nad on road tripil, alustasid sõitu LA-st, külastasid ilusaid kohti San Fransiscos ja veel läänerannikul.. seejärel suundusid siia, Salt Lake Citysse. Plaanivad ringi vaadata ja eluga tutvuda esmaspäeva varahommikuni ja seejärel külastavad Grand Canyonit ja Las Vegast! Uhke värk! 

Niisiis, esmaspäev oli nagu esmaspäev ikka, kolm inglise keele tundi, vahepeale 2 tunnine golfi harjutamine. Tundide vahepealsel ajal tegin kibekiirelt kodutöid natuke ette ka juba. Esmaspäeva õhtul oli lisaks tunnine jooks ja harjutused. 

Teisipäeval oli sportlaste treenimise tund ja pärast seda jälle labor, kordasin jälle ankle injuries teipimist ja praktiseerisin . Peale lõunat golfiring Mountain Dellis, 9 rada Lake Course. Ma polnud seda ennem mänginudki ja tuli alguse kohta hästi välja, mängisin +2. Kodus tegin õhtusöögi ja alustasin essee kirjutamist. 

Kolmapäev on sama päev, mis esmaspäev, täpipealt, lihtsalt sel kolmapäeval oli vaja valmis kirjutada essee teemal My experience, pikkus  1000 sõna. Ja see kolmapäev oli eriline, sest siia tulid kauaoodatud gäng sõpradega! Samuti tuli San Fransiscost tagasi Johannes! 

Postitasin öösel oma essee ja neljapäeval, pärast sportlaste treenimise tundi oli mul selle essseega seoses appointment ehk kohtumine kokku lepitud. See oli väga asjalik, sain õpetajaga kokku, alguses rääkisime niisama koolist ja siis vaatasime hoolikalt minu esimese essee üle! Sain kuhjaga tagasisidet, see on nii superäge! See on väga hea, et nii individuaalselt tegeletakse.. ühesõnaga õpin alles kirjutama Ameerika stiilis ja esimene essee oli 126/150st.

Seejärel tegime sõpradele kooli tuuri, näitasime kogu campuse ära, neile vist täitsa meeldis!

Läksin golfi kella 14st ja tagasitulles õhtul, kella 7 paiku oli valminud kartulipuder ja hakklihakaste, kõrvale värske salat! Neil oli USA söögist juba kõrini ja lõpuks said ise kokata siin, kõigile sobis! Estonian dinner! :)

 

Reede hommikul oli mul plaanis golf, 6.15 võttis üks noor treener Gary mu peale ja läksime golfi mängima. Kaks hullu, väljas oli pime veel, sõitsime mööda tuledes linna väljakule.. Kohalejõudes hakkas pime taanduma ja saime soojaks lüüa, kiire 9 rada ja tulemus oli -2 ehk 34 lööki, väga hea! 

Olin juba enne 9 hommikul kodus tagasi, rahvas oli ka päris varajane. Sõime hommikust ja siis tuli ikka veel natuke magada, et jaksaks õhtuni vastu pidada. 2 tundi lõunauinakut ja kui Johannes töölt saabus, siis läksime kõik koos Park Citysse. Vaatasime üle 2002 Salt Lake City taliolümpia murdmaastaadioni, sealt kust Andus ja Jaak medaleid noppisid! Eks 10 aastat on oma töö teinud aga lahe oli seal viibida ja meenutada.

Sõitsime veel mööda mägikülasid ja vaatasime Park City põhitänava üle, mõne suusakuurordi ja siis shoppama. Park Citys on üks suur outlettide tänav, seal on väga palju poode ja vaja läheks tervet päeva.. noh, kutid andsid meile kaks väärtuslikku tundi.. kõik leidsid endale midagi!

Õhtusöögi tegime kodus, selleks oli mõnus värske salat. Õhtul külastasime Salt Lake City kesklinna põhitänavat ja seal asuvat ühe sõbra korterit, väga uhke! Seejärel mõned ägedamad baarid Salt Lake’is, mida Johannes tahtis sõpradele näidata, uskumatult äge oli, hea elav muusika ja vinged pianistid! Õhtuks koju, ega USAs väga pikalt pidu ei peeta.. 

Laupäeval magasin korralikult, asjatasin hommikupoolikul ja plaanis oli keskpäeval minna Octoberfestile. Ehtne õllepidu vorsti ja hapukapsaga looduslikult ilusas kohas. See festival kestab kuu aega iga reede-laupäev ja ajastus meile sobis. See oli omamoodi lahe, Aron ja Taavi käisid mägitrammiga tipus ka, 3350m peal merepinnast. Seal olevat lumi olnud ja vaade muidugi fantastiline! 

Siis mööda mägiteed ja kiirteed koju tagasi, tunnike-kaks puhkuseks ja tegime õhtuks jälle kerge salati. Seejärel suunduti meie norra sõprade juurde soolaleiva peole, mina liitusin hiljem, kui olin oma asjad kokku pakkinud. 

Kui sinna jõudsin siis hakkasime vaikselt Westerneri poole sättima, see on üks päris päris kantribaar. Mina sõitsin autoga ja läksime Eesti pundiga seda ka uudistama, see oli võimas! Nii ehtne, kõik käivad ringi kaabud peas, ruudulised särgid seljas, kauboisaapadki jalas.. Ehtne tants ja väga hea muusika! 

Saime nii hea emotsionaalse kogemuse, mõtlesime, et sellest ju enam tõelisemat kohta ei ole, nagu filmis!

Mingi aeg suundusime tagasi koju, mina sõidutasin kõik sõbrad tagasi ka. Kodus lasime Eesti suurepärast muusikat ja laulsime kaasa, samuti tehti öösel pannkooke! Tõeslised eestlased, super! 

Mina läksin aga magama, sest hommikul 4.45 oli väljasõit Montana osariiki Conference’i esimesele võistlusele. Alustasime sõitu ja 8 tundi on käkitegu siin.. kohale jõudes mängisime harjutusringi, et tutvuda väljakuga, õhtusöök hotellis ja kiirelt puhkama. Esimesel võistluspäeval on 36 rada järjest võistlus, teisel võistluspäeval 18 ja siis 8 tundi bussiga tagasi. Jõuame siis teisipäeva öösel loodetavasti.

Annan ikka teada, kuidas Griffinsid võistlevad ja võitlevad! 

Tsau, Mari