Ma ju ütlesin teile, et aeg lendab! Näete, lendaski. Neli kuud läinud nagu niuhti!
See on ikka veel nii uskumatu, et juba homme hakkan siit koju tagasi sõitma ja Tallinna Lennujaama jõuan 15.detsember kell 13:05 :)
Mis siis vahepeal tehtud ja mis veel ees?
Koolitunnid said läbi juba eelmise nädala teisipäeval. See oli superhea, sest kaks vaba õppimise päeva jäi kordamiseks enne esimest lõpueksamit. Reedel, 9.detsembril tegin oma teise eksami (esimene sai tehtud juba novembri keskel matkaklassis). See eksam oli kirjalik ja põhines kahe essee ning ühe kokkuvõtte kirjutamisel kindlate reeglite järgi. Kahjuks jäi aega natuke väheks ja päris valmis ei jõudnud, kuid siiski loodan, et see ei saa määravaks.
Pärast reedest eksamit toimus meil golfitiimiga väike koosviibimine. See oli hästi hästi armas ja kõiki oli koos tore näha. Me talvel trehvame ainult koolis, niiöelda tiimitrenne meil ei ole. Eelnevalt olime kokku leppinud, et igaüks toob midagi söögipoolist ning väikse üllatuskingi. Pidu toimus ühe tüdruku väikeses korteris, aga häid lambaid ju mahub palju ühte tuppa. Alustasime õhtusöögiga, kööki panime valmis kõikide kaasatoodud söögid valmis ja kokkuvõttes oli kõik superhea. Minu osa oli viia köögivilju. Pärast järgnes magustoit, mis oli ühe treeneri tehtud šokolaadimousse, no seda kiitsime kõik taevani.
Ja siis... kinkide vahetamise aeg! See käib siin natuke teistmoodi, aga on ikkagi omamoodi tore. Igaüks saab järjekorranumbri ning esimene valib kuuse alt kingi ja teeb selle lahti. Näitab kinki kõigile. Number 2 saab valida, kas ta tahab seda eelmist kinki "varastada" või valida kuuse alt uue ja avades näidata seda jällegi kõigile ja nii edasi. Niisiis oli nalja nabani ja käis väike võistlus kinkide eest.
Lõpetuseks grupipilt ning õhtu jätkus ühe golfikuti sünnipäevaga.
Kuusk on küll täitsa täitsa meie varju jäänud, aga siin see on, meie golfigäng.
Laupäeva varahommikul visaksin Johannese lennujaama ja tema naudib nüüd Eestis juba koolivaheaega. Laupäev ja pühapäev kulusid peamiselt eksamiteks valmistumiseks, kinkide ostmiseks ja kodusteks toimetusteks.
Laupäevast veel nii palju, et õhtul, kui olime Jabobiga õppimisest juba korralikult soodad, siis otsustasime sööma minna ja hiljem kesklinnast läbi käia. Mõeldud, tehtud. Käisime Gateway Mallis, see on suur kaubandustänav, mis ehitati Salt Lake 2002 ajaks. Sealt ledisime mõlemad natuke kinke ning edasi viis tee meid temple square'le.
See on mormoonide tempel ja selle ümbrus, mis jõulude ajal on hästi ilus ja särab tuledes. Iga väiksemagi puuoksakese peal on tuled, näeb küll uhke välja aga me natuke jäime mõtlema, et kui palju see siiski elektrit võtab. Jacob arvas, et selle raha eest saaks osta ilmselt vähemalt aastaks ühe väikse riigi Aafrikas. Inimesi liigub seal pidevalt palju, kõik käivad seda ilu nautimas, nii tegime meiegi väikse jalutuskäigu. Usun, et pildid räägivad enda eest. (Need pole küll isetehtud, aga kõik välja näeb täpipealt selline, ainult lund pole nagu ühel pildil näha!)
Nägime siis selle ilu ka veel ära enne koju tulekut. Kindlasti oli vaatamist väärt!
Pühapäev kulus peamiselt õppimisele. Esmaspäeval tegin 2 eksamit ja ainult üks on veel jäänud, jee! Esmaspäevased eksamid õnneks ei olnud ülejõu rasked aga õppida tuli siiski palju. Teisipäevane eksam on aga täielik surm, pean ikka veel palju õppima ja kordama selleks. See on kõik inimese anatoomia ja spordivigastused ja nii edasi. Mis seal ikka, tuleb ära teha, motivatsioon on põhjas viimane ju ja siis kodu!
Kaks päeva enne väljalendu šokeeriti mind muidugi sellega, et emailil oli hommikul kiri, et mul lennud on tühistatud. Hakkasin siis kibekiirelt asja selgeks tegema, et mis jama toimub. Õnneks aitas mind Eestist Kristen, suur aitäh Sulle! Lõpuks saime asja korda ja kontrollisin veel mitu korda üle ning lennufirma poolt kinnitati, et ei ole midagi tühistatud. Kindel on, et kõik on sama ning probleeme-muudatusi ei ole. Kui Eestisse saabun, siis ajan asja korda, mis jama see oli. Korraldavad siin ebavajalikku paanikat mulle.
Asun siis teele kolmapäeva varahommikul! :)
Pühendusega:
Stinale, keda ma teistehulgas niiväga igatsen!
Kohe näen ja kallistan teid kõiki,
Mari :)
No comments:
Post a Comment