Võidud!

Jõudsime tagasi Salt Lake'i, seljataga on 8 tunnine bussisõit ja 54 rada golfivõistlust.

Õnneks võistlusest väljusime võitjatena! Seega üldkokkuvõttes tüdrukute tiimide arvestuses Westminster võitis 9 löögiga! Individuaalses arvestuses võitsin mina, jeeeehuu! Tänu tänasele heale golfiringile on mul nüüd esimene karikas koju toodud.

Tänane hommik ei alanud just ootuspäraselt. Ärkasime, nagu golfimängijale tavane, pisut enne 6 hommikul, sõime hommikust, katsusime soojas püsida.. Läksime väljakule 7.30ks, eesmärgiga 8.30 startida... ja tulime sealt sama kiirelt tagasi, sest start lükati edasi ja uueks ajaks valiti kell 10 hommikul. Väljas oli lihtsalt sigakülm, öösel oli sadanud ja hommikuks oli kerge jää peal, ühesõnaga liiga külm, et meid piinata ja suundusime tagasi hotelli puhkama.

Uuesti siis kella 9ks väljakule, enesetunne oli väga hea, olin taastunud ilusti eilsest 36st rajast ja valmis uueks lahinguks. Kohe hommikul vara tuli suur motivatisoonilaks ja ilm andis omalt poolt tõuke..

Väga hea ilm püsis terve päeva, soe ja päike paistis, erinevalt eilsest ei julgenud tuul enda nägu näidatagi. Tunne oli super ja algus hea, alustasin kohe birdiega.. edasi hoidsin ennast par-ide lainel, seejärel lõin lippu hästi ja keskendusin hoolikalt puttates.

Teise poole (alustasin 11.rajalt) mängisin 3 alla raja par'i, ehk 35 lööki (par 38). Tulid birdied ja bogisid ei teinud, putte 30, griine tabasin 5. Seejärel esimese poole (par 35) mängisin par'i, 2 birdiet ja kahjkus tuli ka kaks bogey vastu võtta, lihtsad eksimused. Seega pooled 35 + 35 ehk 70 lööki! 3 alla raja par'i ja elu parim tulemus!

Putte kokku 30, griine kokku 12, fairwayd vaid 7.

Aga, liikusin tegelikult koguaeg -5 graafikus, kuni kahe viimase rajani. Need olid minule 9. rada ja 10. rada, par 3 ja par 4. Eelviimasel eksisin ja tegin bogey, aga see oli andestatav, raske par 3, pidin lööma raud 4-ga. Nii, et sellega olin vaimselt veel okei.

Kuid 10. rada - eelnevad kaks ringi tegin kindlad parid, lai par neli, lühike suht, griinibunker taksituseks.
Mõtlesin, et par ja mängid 69. Aga ei, lõin palli puu alla, chippasin välja ja leidsin veel natuke ensekindlust, et lüüa see 79m pealt wedgega megalähedale ja siis sisse putata.. Ja mu pall lendas vastu lipuvarrast!! ja põrkas megakaugele griinilt välja! See pole lihtsalt võimalik, lõpetasin bogeyga ja tunne jäi halb, ebaõnne tunne.. aga tegelikult olin superringi mänginud.

Varsti unustasin selle ära ja nüüd on meel hea! Individuaali võit on väga hea tulemus! 78-82-70 :)

Aga ega nüüd loorberitele puhkama ei jääda, kaks päeva anti koduste tööde klaarimiseks, muidugi ka golfi harjutamiseks..

Ja siis juba sel reedel pärast hommikust paaritunnist harjutamist lahkume jälle Montanasse, 12 tundi sõitu seekord. Jõuame reede öösel, öö hotellis, laupäeval harjutusring, pühapäeval 36 rada võistlus, esmaspäeval 18 rada võistlus ja 12 tundi sõitu tagasi..

Go Griffins!