Friday, January 11, 2013

Kaks null üks kolm

Armsad lugejad!
Mõtlesin, et üllatan teid vahelduseks ka mõne looga siit poolt ookeani.

Alanud on jälle üks uus aasta ning ühtlasi ka uus semester siin kaugel Jänkidemaal. Mina igaljuhul olen põnevil mida uut ja huvitavat see aasta mulle pakub ning loodan, et ka teie teete kõik mis vaja, et elus ikka see särts ja põnevus säiliks! Head uut!

Nagu ikka jõulude ajal sain mina vahepeal korraks koju põigata, et pere, sugulaste ja sõpradega natukenegi seda talve-ja jõuluaega nautida. Kodus olles on mul aga reegel, et blogi ma ei kirjuta ja eriti palju aega arvutis ei veeda. Nii sai see ka seekord olema.

Koju sõitsin 13.detsembril, kohale jõudsin muidugi päev hiljem ja tagasi siia kaugele jõudsin esmaspäeval, 7.jaanuaril. Kodus sain seega oll vaid 24 kallist päeva aga .. see aeg oli veedetud väga rõõmsalt ja übritsetud mulle kõige kallimate inimestega.

Saabudes veetsin esimese nädala Tallinnas, oli vaja ajada palju asju nagu ikka see jõulude aegne visiit nõuab. Tuleb ju läbi käia arstid, juuksur, lisaks aeguvad kõiksugu pangakaardid.. ühesõnga tuli tegeleda pika nimekirja asjadega mille ma endale juba USAs valmis kirjutasin.

Samas toimus ka palju kokkusaamisi ja õhtusööke sõpradega. Neist suurim sõprade jõuluõhtusöök oli selline:


Nii tore, et suur seltskond sõpru saab jõulude ajal kokku, süüakse-juuakse, räägitakse juttu ja vahetatakse kingitusi. See lihtsalt peab olema ja nii ongi!

Jõulud veetsin ma ikka Võrus nagu on kombeks minu perekonnal juba aegade algusest peale. Seekord olime mõnusas maamajas eemal linnakärast. Jõulud on meie peres nagu pea igas peres: kõigepealt üks mõnus saun, seejärel korralik jõulusöök ning siis muidugi kingitused, mida sel aastal oli kohe kuidagi eriti palju. 

Pere ja sugulasetega jõuluõhtusöök

Võrus käigust ei puudunud ka vanaegama valmistatud piparkoogid, mis kadusid laualt nagu soojad saiad: 



Pärast paaripäevast Võru visiiti rändasin edasi Otepääle, kus veetsin kogu järgneva aja kuni uue aasta teise päevani. Tegevusi jagus aga kuhjaga - esiteks ei puudunud sellest ajast suusatamine. Kõigepealt käisin ise  suusatamas, siis raja ääres suusatamist vaatamas ja sellele kaasa elamas ning tagatippu näidati veel televiisorist Tour de Ski'd, mis oli huvitav ja tasavägine. 

Jaaa mina suusatasin murdmaad see aasta enda kohta päris tublisti. Sai Aegviidus, Nõmmel, Pritial ja Otepääl rajad ikka ära testitud. Mõnus! 

Lisaks oli Otepääl tore vahelduseks palju kokata ja eriti just mulle meelepärases kookide valdkonnas. Spordipoiste rõõm! Samuti käisin Marta ja Bretiga Ansomäel snowtubitamas ja võib öelda, et selle talve adrenaliinilaksu sain sealt küll kindlasti kätte. 

Ka aastavahetus möödus enam-vähem samas rütmis. Algatuseks oli mõnus õhtusöök ning siis ilutulestik kuuse juures, hiljem natuke tantsulkat ja siis juba koju magama. Järgmine päev, ehk siis aasta esimesel päeval olime ka tegusad ja käisime Mammastes kus suusapoisid üksteisega mõõtu võtsid. Mina elasin sedapuhku raja ääres kaasa. 

Mammaste Karikas 2013

Alates 2.jaanuarist olin taas Tallinnas ja rohkem hoopiski golfi treenimas. Nimelt Eesti golfinoortel toimus laager koos Inglismaalt pärit treeneriga. Võtsin ka sellest laagrist osa nii palju kui sain ja jäin sellega küll väga rahule. Lisaks on Eesti golfinoortel ka uus füüsilise poole edsi arendaja ja treener kellega kohtusin Eestis olemise ajal kaks korda ja kes tegi mulle suurepärase kava, et ikka füüsiline pool ka tugev oleks ja just golfi jaoks vajalikud lihased treenitud. 

Seega iseloomustavad minu jõuluvaheaega sellised sõnad: palju kohtumisi ja õhtusööke sõpradega keda polnud ammu ja väga ammu näinud, murdmaasuusatamine, palju head eesti sööki, golfi-ja füüsilised treeningud, kõikide vajalike ülesannete täitmine...

7.jaanuaril pidin aga sammud tagasi üle ookeani seadma ja see ei olnud taaskord lihtne. Õnneks aga Estonian Air ei teinud seda mulle veel raskemks ja otsustas streigi edasi lükata ja seejärel üldse tühistada. Mõistlik kah! Reis oli nagu ikka oma ööpäev ning Washingtoni lennujaamas katastroofiliselt pikk piirijärjekord mille tagajärjel mina jõudsin napilt napilt oma viimasele lennukile aga mu kohver jäi sinna kuskile toppama. Õnneks järgmine päev toodi see mulle koju ja mis veel kõige ägedam koos kogu mu söögiga mis ma sinna Eestis panin. 

Eesti toitu jätkub nüüd mõneks ajaks.. täna hommikusöögiks olid kiluvõileivad munaga.. nii lahe!

Nüüd harjun siin vaikselt ajavahega ja tutvun uute ainetega koolis, lisaks teen muidugi ka trenni. See semester tundub küll hetkel väga huvitav ja enamik õppejõud on väga lahedad. Sel semestril õpin järgnevaid aineid: psühholoogia meie headeks saavutusteks ja enda hästi tundmiseks, mikromajandus, juhtimise alused, lavakujundus teatris ning sport ja ühiskond. 

Kõik on superäge - eks see ole alles semstri algus ka - ja kõik ained pakuvad mulle huvi ja õpetajad (eriti juhtimise õpetaja) on viimase peal! Juba alustasime kogu semestrit läbiva projektiga ja teeme igasugu muud huvitvat. Kuigi igas aines peab palju lugema, siis vähemalt tundub see materjal mulle igal juhul huvitav! Ma olen selleks kevadsemestriks ikka täielikult valmis. Lisaks ma tean, et see läheb palju kiiremini kui sügissemester kuna liigume ikkagi soojemate ilmade ja pikemate päevade poole.. lisaks algab mul golfihooaeg ning ees ootab palju võistlusreise. 

Ja Erikaga käisime juba teisel päeval pärast siia jõudmist meie spordiklubi seinal ronimas.. ma polnud seda päris ammu teinud ja meil oli seal väga tore erinevaid radu katsetada.

climbing 

Sel semestril proovin ka rohkem blogi kirjutada mitte kolm korda nelja kuu jooksul martonpostitust siia kirja panna. Loodame, et õnnestub mul tihedamini see kirjutamise värk, vähemalt ma tean, et on inimesi kes ootavad väga midagi lugeda. 

__________________________________________________________________________

Nüüd aga mõtlesin, et kasvõi enda jaoks panen siia kirja ka oma tegemistest enne jõuluvaheaega. 
Kuna mul oli koolis hästi hästi kiire, siis ei jõudnud ma siia kokkuvõtet teha niiet alustada võiksimegi sellest, kuidas ma tegin 5 lõpueksamit 2 päevaga ja ma sain sellega hakkama! Tegelikult polnud midagi hullu, võti oli õigesti aga planeerimises. 

Siia ka iseloomustav pilt õppimisest anatoomiaks: 


Lisaks sai joodud ka esimene kohv ülikooli ajal, et kuidagi ikka vastu pidada:


Lisaks õppimisele toimus ka midagi lõbusat. Näiteks oli meie koolis selline üritus nagu Cupcake War ehk siis põhimõtteliselt muffinite võistlus. Nimelt olid õpilstest moodustatud tiimid ja kohal oli 3 päris tähtsat žüriid, kes valisid parimad muffinid (koogikesed) välja. Konks oli aga selles, et kõik tiimid pidi kasutama nn salajast koostisosa milleks oli peekon. 

õpilastiim valmistamas oma 5 parimat muffinit kohtunikele

Lisaks oli üks žürii liikemetest oma cupcake kohviku omanik ja võimaldas kõigile pealtvaatajatele ja kaasaelajatele ka ühe magusa suutäie. Nii nautisime ka meie anatoomia vahele ühte väga magusat koogikest.

jeee, spetsiaalselt W-ga Westminsteri koogikesed!

Veel külastasin ma esimest korda meie kooli koori jõulukontserdit. See oli väga lahe ja teistmoodi, eriti just sellepärast et olen jõulukontserte kirikus kuulamas käinud peamiselt eesti keeles. See toimus meie kooli ühes auditooriumis aga seinal näidati akende pilti, et tekiks tunne nagu viibiks me kirikus. 


Ja veel käisin ma international students dinneril, ehk siis oli väike seltskond rahvusvahelisi inimesi kokku kutsutud ja meile väike koosviimine korraldatud. See toimus ühes väga väga armsas kohvik-restoranis Old Bridge Cafe mis pakkus Bosnia kööki. See oli hästi armas ja omapärane koht sest selle rajas üks abielupaar Bosniast kes immigreerusid siia juba sõja ajal ja siis töötasid nad mõlemad 3 töökoha peal, et oma tütardele haridust võimaldada. Nüüd on teoks saanud nende ammune unistus rajada Bosnia restoran Salt Lake Citysse ning jutustada oma lugusid. Ja need toidud olid niii maitsvad.. selline ida-euroopalik söök. Enim maitses mulle filotaignaga spinatipirukas ning täidetud paprikad, mis olid just nagu kodus.

Väga rahvusvaheline seltskond ja meie suur abistaja Leanna

Lisaks olin veel enne koju tulekut muidugi üks suur päkapikk ning varusin kingitusi. Õnneks suurele osale kingi saajatest kingid ka meeldisid ja nii sai minulgi hea meel head tehes. 

Ja nüüd olen jällegi oma jutuga jõudnud tänasesse päeva. Hetkel on meil siin meeletu lumesadu ja lumeuputus, niiet tänane koolipäev isegi tühistati ja kool on kinni. Õnneks on aga reede ja väga paljudel tunde plaanis ei ole. 

Uute sündmuste ja uute lugudeni! 
Mari

No comments:

Post a Comment