Elu enne ja pärast Las Vegast

Pean jälle alustama vabandustega, et ma pole siia ammu jõudnud kirjutada.. aeg lihtsalt otsustas tiivad hankida ja lendama hakata. Juhei, see viga saab kohe parandatud. Siin on kauaoodatud postitus.

Toon välja olulisemad sündumused eelmisest kahest nädalast.

1. Teisipäeval, 20.märtsil,  juhtus üks ime. Nimelt leidis mu tänu tänapäevastele suhtlusvahenditele üles üks Salt Lake Citys elav eestlane. Ma olin üllatunud, rõõmus ja põnevil, sest olin ise ka enne veidi uurinud kas siin eestlasi on aga ega siin eriti ei leidu neid. Võib-olla ainult mõned vanemad inimesed, aga neid on väga raske üles leida. Igaljuhul, see oli väga hea uudis, eriti veel sellepärast, et Johannes lõpetab ülikooli ja siis jään üksi siia.. vähemalt on kellegiga eesti keeles rääkida.

2. Eelmisel kolmapäeval, 21.märtsil, külastasin kohalikku kunstimuuseumi. Selleks oli siis Utah Museum of Fine Arts. Kui mõtlete, et tegin seda vabatahtlikult ja omavolisliselt, siis kahjuks pole mul sellisteks huvitavateks asjadeks praegu aega. Tegu oli mu kunstiklassi tunniga, tegime ekskursiooni ja hiljem muidugi saime ka ülesande täita. See kunstimuuseum on väga moderne aga küllaltki väike, siiski omab kõiki olulisemaid teoseid ja kohalikke näitusi. Meie teemaks olid käed - just! - saime viis pilti ainult kätest piltidel ja siis pidime need sealt üles leidma, info üles kirjutama ja pilti tegema. See oli tegelikult päris huvitav, hakkasin osasid teoseid teistmoodi vaatama ja detailidele tähelepanu pöörama. Jaaaa kui te arvate, et sellele külastuskäigule ei järgne 4-5 lehekülje pikkust kirjandi kirjutamist, siis te eksite. Lisan mõned huvitavamad teosed, peamiselt kohalikust kunstist.

                   keset saali oli lihtsalt huvitavatest puuokstest tehtud hobune.. huvitav 

                   jah, see on ameerika kunst mudiugi söögist.. pildi nimi on "Eggs and bacon"

                                                        ja lihtsalt osa Ameerika kunstist

3. Neljapäeval pärast kooli ja treeningut saingi kesklinnas siin elava eestlasega kokku. See oli äärmiselt põnev ja nagu te teate mulle meeldib uute ja huvitavate inimestega tutvuda. Sõime hea õhtusöögi ning edasi jalutasime main streedil, mil jõudsime just sel samal päeval avatud uude kaubanduskeskusesse. See on väga väga uhke keskus, mormoonide poolt ehitatud, seega raha pealt kokku ei hoitud, kõik on viimase peal uhke. Niisiis tegime ringi peale ja uudistasime veidi. Siis leidsime Cheescake Factory ning otsustasime ühe korraliku magustoidu teha, kui juba siis juba. Õhtu lõpuks liitus meiega veel Johannes. Kokkuvõttes oli väga väga tore õhtu koos palju uuega, elagu eestlased! 

      tõesliselt ilus uus keskus, avatud katusega, jõgi voolab läbi ning kõik on viimase peal

                                         minu valitud lemon raspberry cheesecake, mmm.. 

4. Nii sel kui ka eelmisel nädalal oleme fitness classis õues võrkpalli mänginud. Nii lahe, selline hea suvine tunne tuleb peale, kui rannas või maal sõpradega võrku saab mängida. 

                                           see on meie campuses, taga on üks ühiselamutest

5. Reedel, 23.märtsil, mängisime tiimisiseselt kvalifikatsioonvõistlust, kes järgmisel päeval Las Vegasesse sõidab. Õnneks mu mäng oli enam-vähem ning suutsin 78 löögiga koha Vegase reisile välja teenida. Ilm oli soe, aga väga tuuline. 

6. Jaaaaa.. siis viva Las Vegas! Lahkusime poiste ja tüdrukute tiimiga laupäeval, 24.märtsil. See päev kulus ainult sõidule. Me olime tegelikult veidi Las Vegasest väljas, sellises väikses kohas California piiri ääres nagu Primm. Ööbisime suures hotellis nimega Buffalo Bills, sellel oli isegi oma ameerika raudtee ja muidugi hiiglaslik kasiino. Vegas nagu ikka säras ja sätendas oma tuledes.

Pühapäeval mängisime harjutusringi. Väljakuks 36 rajaga Primm Valley Golf Club, mis asuski California osariigis. See väljak oli päris raske, täitsa nagu tuuriväljak - kiired ja kõvad griinid (ehk palli on griinile raske pidama saada), rajad igale poole kalletega, eriti siledat maad sealt ei leinud ja näiteks bunkrid olid ülikõrgete äärtega (olin griini kõrval bunkris ja lippu ei näinud!) jne. Aga tegu oli väga uhke ja hästi hooldatud klubiga keset kõrbe - ehk siis kõik oli tehislik, kõik puud jne. See on nagu roheline punkt keset liiva. Niisiis seal on kaks täismõõtmelist väljakut - Lake course and Desert course. Tüdrukud mängisid siis veega rada ja poisid palmidega kõrbe väljakut. Ilm oli harjutuspäeval ektra tuuline, tagasi hotelli sõites nägime päris kõrbetormi, kus linna polnud 1 km kauguselt nähagi.. nähatavus oli liivast null. Õhtul käisime tiimiga söömas ja edasi juba kes puhkama, kes õppima, kes raha maha mängima. Mina õppisin ja läksin päris vara magama. 

Esimesel võistluspäeval äratus 5.15, siis väike 25 minutline jooks, et keha üles ärkaks, pärast müned harjutused ning siis hommikusöök. Väljakul oli juba kell 7, võistluse ühisstart oli 8.30. Mängisime 18, ilm oli jällegi ülituuline, veidi parem kui eelmisel päeval aga ikkagi.. osadel radadel kus puhus vastutuul ei olnud mul ühtegi keppi millega griinini välja jõuaks. Kõik läks sel päeval mul metsa, nii löök kui putt. Puttamisega oli tõsiseid raskusi, griinid lippasid nii kiirelt, lisaks oli äärmiselt palju raskeid kaldeid. Tulemustest ma isegi ei tahaks rääkida. Pole ammu nii kehvalt mänginud, olgugi et see oli alles hooaja esimene võistlus. What happens in Vegas, stays in Vegas! Pärast ringi läksime puhkama, siis veel kodutöid tegema (sest koolis on ropult kiire) ja siis tegime väikse tiiru kõrval asuvas suures outlet mallis. 

Teisel võistluspäeval ärkasime kell 6 ning väljakul olime veidi peale 7. Ilm oli super hea ja tuult ei olnud, juhei! Saime kõik julmalt päikest kuigi olime üleni päiksekreemiga koos. See oli täielik luksus. Mängisime jällegi 18 rada aga mängu ei olnud mul eriti kuskil võtta.. kahju, et see hetkel kuskile kadunud on. Siiski parem kui esimesel päeval ja peaasi, et kogemust sai ikka kõvasti! Posid mängisid õnneks meie eest ka hästi. Nad pole ammu nii tublisti võistelnud, kokkuvõttes olid teised. Tüdrukutega olime kuskil keskel. Kokku oli hästi palju tiime, see ongi selline hästi populaarne ja uhke võistlus, mida kõik iga aasta ootavad. Kohe pärast mängu alustasime 7 tunnist bussisõitu koju.

                                               meie osa tiimist pärast väsitavat võistlust

7. Nii oleme nüüd jõudnud kolmapäeva, 28. märtsisse. Meile ainti kaks päeva, et kõik kooliasjad korda saada ja mõned päevad isegi koolis käia. Kolmapäev oli trenni vaba ehk siis puhkepäev pärast võistlust ning neljapäeval tegime juba korraliku uue ettevalmistustrenni. Ilmselegelt oli mul ülikiire ja pidin tegema asju mis jäid Vegase ajal tegemata ning samal ajal ka valmistuma uueks nädalaks. Lõpp läheneb nii kiiresti, et see on uskumatu, igas aines on väga palju teha aga ma tean, et vähe on jäänud ja siis saan oma sõpradega siin natuke puhata. On, mille nimel pingutada. 

8. Ja juba reede, 30.märtsi varahommikul lendasime tüdrukute tiimiga Phoenixisse, Arizonase osariiki. See oli ainult 1h 20 min lend, mille ajal saime taaskord õppida ja kooliasjadega tegeleda. Kohale jõudes rentisime auto ja sõitsime umbes tund aega keset tühjust - ümber ainult kaktused ja kõrb kuni jõudsime sellisesse linnakesse nagu Prescott. Väljak üles leitud, lõunasöök söödud, olime harjutusringiks valmis. Ilm oli suurepärane, umbes +25-27 kraadi sooja ja väike tuulebriis ka. Väljak tundus meile lihtne, eriti võrreldes Primmi golfiklubiga. Küll aga olid griinid suhteliselt kiired ja trikikad jälle. Tegime hea mänguplaani, leidsime oma hotelli ja käisime õhtust söömas. 

Esimene võistluspäeval ehk täna, 31.märtsil, oli meil start alles keskpäeval. Heh, tavaliselt ikka nii ei juhtu. Golf ikka hakkab vara, kuksil 7-8 ajal. Treener juba naeris, et phh nagu puhkus juba. Aga sellest on ikka asi kaugel, käib tõsine töö. Sõime hommikust, tegime soojenduse ja mängisime 18 rada golfi. Ilm oli jälle väga tuuline ja ausalt see tuul on golfimängijate hirm, sest kui ikka vastu puhub siis tuleb pall madalal hoida ja õiged kepivalikud teha. Mina paraku täna jälle neid kõige õigemaid valikuid teha ei suutnud.. mängisin palju lööke, ma tahan oma golfimängu tagasi! Palun, palun, palun! Mängisin 9 rada väga korralikult ja tublisti, head par-id, palju up and downe (ehk siis 1 chip ja 1 putt). Ja teised 9 rada tegin täielikku savi.. ja oleks need siis vaid bogey'is olnud aga ei.. ikka korralikult jamasin, enamsti siiski viga löögis. Ju on talvel midagi valesti tehtud või ona hetkel midagi valesti. Olen optimistlik! Ja teglikult on kõik hästi, juhime tüdrukutega 2 löögiga.. niiet homne võistluspäev tõotab veelgi huvitavam tulla! Juhei! Hoidke siis ikka griffinsitele pöialt!

Loodan, et teil seal Eestis ka juba kevad paitab põski!
Lõpetuseks pilt Utahist ja kevadest.

Kallistades, Mari :)