Ma nüüd lähen ära..
Just, veedan oma esimese sünnipäeva USA-s, 1.oktoobril .. mägedes! Maailma ilusaimat vaadet nautides ja loodetavasti palju uut kogedes! See peab tulema erakordne, ootan väga!
Homme hommikul asume teele Outdoor Leadership klassiga kolmepäevasele mägimatkale. Kott sai enam-vähem pakitud, ehk saab homme varahommikul täiendust ja olen valmis minema. Kaasa pakkisin ka "Mari" kommid, mille Andres Eestist saatis. Enda sünnipäeval võib ju mõne kommi lubada ja teistelegi jagada oma nimega kommi.
Siiski võite mulle joonistada ja kirjutada: marihutsi@gmail.com, helistada +1 801 550 7741. Minu aadress: 1555 South 1300 East, Salt Lake City, UT 84105.
Veel uudist: Sõidan jälle ära, võistlustele, seekord kaugemale, lausa lennukiga. Lähme 9.oktoobi varahommikul ja tagasi 11. oktoobri hilisõhtul. Oklahomasse seekord! Tegu on kahepäevase võistlusega, sellest räägin lähemalt varsti.
Seejärel on üks päev aega kooliasju teha ja siis on Fall Break 13.-16. oktoober, koolivaheaeg! :)
Mari
Thursday, September 29, 2011
Tuesday, September 27, 2011
Õnn
Eile öösel jõudsime tagasi Salt Lake'i. Päris mõnus on pärast väsitavaid võistlusi lõpuks ometi oma pesas puhata.
First things first, võistlus lõppes meile jälle võiduga.. ja sel korral ka tiimirekordiga! Juhei, 898 lööki kolme võistlusringi peale, neli parimat tulemust igalt ringilt. Juhime kokkuvõttes kahe võistluse peale sel hooajal 38 löögiga, loodame, et kevad toob veel uhkemad tulemused.
Indiviudaalses kokkuvõttes olen ma pärast kahte võistlust teisel kohal, 457 löögiga. Juhib minu tiimikaaslane Brandi 456 löögiga ja mulle järgneb ka meie tiimikaaslane Jenteal 458 löögiga.Tiimitöö on hea!
Võistluse viimasel ringil aga oli mul halb päev, mängisin 79. Juba hommikul ei olnud õiget head tunnet ja selg oli kuidagi pinges, vist eelnevatest ringidest ja halvast unest. Hommikusel soojendusel ei saanud kuidagi keha liikuma. Aga mängida tuli ja andsin endast kõik, mis sel päeval anda sai. Lihtsalt oli palju ebaõnne ja ei suutnud birdisid teha, puttamine oli nõrgim külg mu viimasel võistluspäeval.
Kokkuvõttes aga saan võistlustega rahule jääda. Esimene conference 78-82-70 + individuaali ja tiimivõit ning teine 75-73-79 + tiimivõit!
Esmaspäeva öösel kojutulles ootas mind parim üllatus, jõudsin enda tuppa ja mind ootas suur pakk! Avasin kohe, sain sünnipäevakingi Andreselt ja perekond Kollolt! Emotsioonid olid laes ja kingituse avamine tekitas rõõmupisarad!
Kingitus oli suurepärane, nad hoolitsevad, et ma ikka talvel ilusti kodus suusatada saaksin. Seal oli Eesti koondise suusariided ja ema Heidi kootud imeilus valge sall. Nüüd saan kindlalt väita, et olen valmis Eestimaa talveks, suusatamiseks ilmselt ka!
Peale selle hoolitseb Andres, et ma ikka korralikult hommikuti putru sööksin. Pakis olid kaerakliid, pakk "Mari" komme ja pakk Kalevi mandleid šokolaadis. Kas saab veel midagi paremat olla?
Ma olen väga õnnelik ja tänan teid südamest!
Seejärel avastasin et olen tunnustatud sellise väärika tiitliga nagu Frontier Conference Player of The Week.
Jee! Minu sünnipäevanädal on saanud väga ilusa alguse, loodetavasti jätkub kõik samas rütmis..
Säran õnnest,
Teie Mari
First things first, võistlus lõppes meile jälle võiduga.. ja sel korral ka tiimirekordiga! Juhei, 898 lööki kolme võistlusringi peale, neli parimat tulemust igalt ringilt. Juhime kokkuvõttes kahe võistluse peale sel hooajal 38 löögiga, loodame, et kevad toob veel uhkemad tulemused.
Indiviudaalses kokkuvõttes olen ma pärast kahte võistlust teisel kohal, 457 löögiga. Juhib minu tiimikaaslane Brandi 456 löögiga ja mulle järgneb ka meie tiimikaaslane Jenteal 458 löögiga.Tiimitöö on hea!
Võistluse viimasel ringil aga oli mul halb päev, mängisin 79. Juba hommikul ei olnud õiget head tunnet ja selg oli kuidagi pinges, vist eelnevatest ringidest ja halvast unest. Hommikusel soojendusel ei saanud kuidagi keha liikuma. Aga mängida tuli ja andsin endast kõik, mis sel päeval anda sai. Lihtsalt oli palju ebaõnne ja ei suutnud birdisid teha, puttamine oli nõrgim külg mu viimasel võistluspäeval.
Kokkuvõttes aga saan võistlustega rahule jääda. Esimene conference 78-82-70 + individuaali ja tiimivõit ning teine 75-73-79 + tiimivõit!
Esmaspäeva öösel kojutulles ootas mind parim üllatus, jõudsin enda tuppa ja mind ootas suur pakk! Avasin kohe, sain sünnipäevakingi Andreselt ja perekond Kollolt! Emotsioonid olid laes ja kingituse avamine tekitas rõõmupisarad!
Kingitus oli suurepärane, nad hoolitsevad, et ma ikka talvel ilusti kodus suusatada saaksin. Seal oli Eesti koondise suusariided ja ema Heidi kootud imeilus valge sall. Nüüd saan kindlalt väita, et olen valmis Eestimaa talveks, suusatamiseks ilmselt ka!
Peale selle hoolitseb Andres, et ma ikka korralikult hommikuti putru sööksin. Pakis olid kaerakliid, pakk "Mari" komme ja pakk Kalevi mandleid šokolaadis. Kas saab veel midagi paremat olla?
Ma olen väga õnnelik ja tänan teid südamest!
Seejärel avastasin et olen tunnustatud sellise väärika tiitliga nagu Frontier Conference Player of The Week.
Jee! Minu sünnipäevanädal on saanud väga ilusa alguse, loodetavasti jätkub kõik samas rütmis..
Säran õnnest,
Teie Mari
Sunday, September 25, 2011
Conference 2
Tervitan teid Montana osariigist, linnast nimega Billings!
Pärast esimest Conference võistlust oli meil täpselt kaks päeva aega, et oma kooliasju järgi-ette-õigeaegselt teha. Suutsin ka natuke sellel rindel toimetada ja natuke kodutöid uuele teekonnale kaasa võtta.
Reede hommikul, 23.septembril, tegime hommikul füüsilise trenni, jooks + harjutused. Seejärel pakkisime bussi ja asusime Monatana osariigi poole teele, jälle! Seekord oleme umbes 10 tunni sõidu kaugusel Salt Lake Cityst. Siisaõit möödus väga hästi, alustasime 13:20 ja kohal olime 23:30, vaatasime filme nii suuretelt bussiekraanidelt ja kõik koos kui ka igaüks oma arvutist. Muidugi magasime, lugesime, õppisime.
Hotelli jõudes läksime kohe magama.. õnneks saime päris hästi välja puhata, umbes 10 tunnine uni oli plaanis. Järgmisel päeval harjutasime, testisime griine ja mängisime harjutusringi. Väljakuks Yegen Golf Club http://www.yegengolfclub.com/, par 71.See ei ole väga raske, aga griinid on keerulised, raske lugeda ja ei kaldu üldse sinna, kuhu peaks. Samuti on osad rajad väga kitsad ja kohati fairway laiuseks vaid mõni meeter. Palju on mängimist roughist ja väljak paneb osavalt proovile lähimängu.
Esimene võistluspäev: 36 rada, ilm: kohutavalt palav, ligi 35 kraadi alates hommikul 9st kuni mängu lõpuni välja. Oli äärmiselt raske ja pidime hulga vett tarbima, et kuidagigi ellu jääda.. 36 rada on niigi väga väsitav!
Mängisin esimese ringi 75 lööki, +4, alustasin ilusti, tegin ilusti par-e, isegi mõned birded, siis jälle eksisin julmalt puttamisega ja kuidagi enesekindlust ei olnud, sisse need igaljuhul minna ei tahtnud. Tulemus oleks võinud parem olla, lõin tublisti lippu ja tabasin palju griine.. kahjuks lõpetasin tupla, par, bogey!
Teisele ringile minnes oli ainuke eesmärk parem tulemus teha.. õnneks nii läkski! Teise ringi mängisin 73 lööki, +2. Uue ringi algus oli kohutav, tegin järjest tupla, bogey, bogey ja lihtsalt ei saanud putatud. Siis olid mõned väga rasked hetked, väljas oli väga kuum ja mõte, et 12 rada on veel ees ei tundunud väga meeldiv. Siiski suutsin viimased 9 rada mängu hoida ja mängisin -1 lõppu, hea lõpetus ja hea tunne jäi!
Tiimiga läks meil väga väga hästi! Juhime päris pikalt.. esimese ringi mängisime 301 (neli parimat tulemust kokku), ning olime 10 löögiga kõigist ees. Teisel ringil tegime oma tiimiga rekordi, jee! Mängisime 291 lööki, mis on väga supertulemus, kõik on väga uhked ja suutsime täna tiimina hästi toimida. Individuaalis juhib ühe teise kooli tüdruk, eks näis mis tulemused homme tulevad.
Tiimiga (nii poisid kui tüdrukud) saame hästi läbi, sel reisil oleme palju asju koos teinud ja on olnud väga cool aeg.Mõnusad õhtusöögid koos ja soetasime ameerika jalgapalli, seda oleme siin väljas palju tagunud ja nalja teinud. Tiim on hea!
Nüüd aga ruttu magama, homseks on vaja taastuda ja veel 18 rada mängida, seejärel ootab ees juba kojusõit!
Mari :)
Pärast esimest Conference võistlust oli meil täpselt kaks päeva aega, et oma kooliasju järgi-ette-õigeaegselt teha. Suutsin ka natuke sellel rindel toimetada ja natuke kodutöid uuele teekonnale kaasa võtta.
Reede hommikul, 23.septembril, tegime hommikul füüsilise trenni, jooks + harjutused. Seejärel pakkisime bussi ja asusime Monatana osariigi poole teele, jälle! Seekord oleme umbes 10 tunni sõidu kaugusel Salt Lake Cityst. Siisaõit möödus väga hästi, alustasime 13:20 ja kohal olime 23:30, vaatasime filme nii suuretelt bussiekraanidelt ja kõik koos kui ka igaüks oma arvutist. Muidugi magasime, lugesime, õppisime.
Hotelli jõudes läksime kohe magama.. õnneks saime päris hästi välja puhata, umbes 10 tunnine uni oli plaanis. Järgmisel päeval harjutasime, testisime griine ja mängisime harjutusringi. Väljakuks Yegen Golf Club http://www.yegengolfclub.com/, par 71.See ei ole väga raske, aga griinid on keerulised, raske lugeda ja ei kaldu üldse sinna, kuhu peaks. Samuti on osad rajad väga kitsad ja kohati fairway laiuseks vaid mõni meeter. Palju on mängimist roughist ja väljak paneb osavalt proovile lähimängu.
Esimene võistluspäev: 36 rada, ilm: kohutavalt palav, ligi 35 kraadi alates hommikul 9st kuni mängu lõpuni välja. Oli äärmiselt raske ja pidime hulga vett tarbima, et kuidagigi ellu jääda.. 36 rada on niigi väga väsitav!
Mängisin esimese ringi 75 lööki, +4, alustasin ilusti, tegin ilusti par-e, isegi mõned birded, siis jälle eksisin julmalt puttamisega ja kuidagi enesekindlust ei olnud, sisse need igaljuhul minna ei tahtnud. Tulemus oleks võinud parem olla, lõin tublisti lippu ja tabasin palju griine.. kahjuks lõpetasin tupla, par, bogey!
Teisele ringile minnes oli ainuke eesmärk parem tulemus teha.. õnneks nii läkski! Teise ringi mängisin 73 lööki, +2. Uue ringi algus oli kohutav, tegin järjest tupla, bogey, bogey ja lihtsalt ei saanud putatud. Siis olid mõned väga rasked hetked, väljas oli väga kuum ja mõte, et 12 rada on veel ees ei tundunud väga meeldiv. Siiski suutsin viimased 9 rada mängu hoida ja mängisin -1 lõppu, hea lõpetus ja hea tunne jäi!
Tiimiga läks meil väga väga hästi! Juhime päris pikalt.. esimese ringi mängisime 301 (neli parimat tulemust kokku), ning olime 10 löögiga kõigist ees. Teisel ringil tegime oma tiimiga rekordi, jee! Mängisime 291 lööki, mis on väga supertulemus, kõik on väga uhked ja suutsime täna tiimina hästi toimida. Individuaalis juhib ühe teise kooli tüdruk, eks näis mis tulemused homme tulevad.
Tiimiga (nii poisid kui tüdrukud) saame hästi läbi, sel reisil oleme palju asju koos teinud ja on olnud väga cool aeg.Mõnusad õhtusöögid koos ja soetasime ameerika jalgapalli, seda oleme siin väljas palju tagunud ja nalja teinud. Tiim on hea!
Nüüd aga ruttu magama, homseks on vaja taastuda ja veel 18 rada mängida, seejärel ootab ees juba kojusõit!
Mari :)
Wednesday, September 21, 2011
Võidud!
Jõudsime tagasi Salt Lake'i, seljataga on 8 tunnine bussisõit ja 54 rada golfivõistlust.
Õnneks võistlusest väljusime võitjatena! Seega üldkokkuvõttes tüdrukute tiimide arvestuses Westminster võitis 9 löögiga! Individuaalses arvestuses võitsin mina, jeeeehuu! Tänu tänasele heale golfiringile on mul nüüd esimene karikas koju toodud.
Tänane hommik ei alanud just ootuspäraselt. Ärkasime, nagu golfimängijale tavane, pisut enne 6 hommikul, sõime hommikust, katsusime soojas püsida.. Läksime väljakule 7.30ks, eesmärgiga 8.30 startida... ja tulime sealt sama kiirelt tagasi, sest start lükati edasi ja uueks ajaks valiti kell 10 hommikul. Väljas oli lihtsalt sigakülm, öösel oli sadanud ja hommikuks oli kerge jää peal, ühesõnaga liiga külm, et meid piinata ja suundusime tagasi hotelli puhkama.
Uuesti siis kella 9ks väljakule, enesetunne oli väga hea, olin taastunud ilusti eilsest 36st rajast ja valmis uueks lahinguks. Kohe hommikul vara tuli suur motivatisoonilaks ja ilm andis omalt poolt tõuke..
Väga hea ilm püsis terve päeva, soe ja päike paistis, erinevalt eilsest ei julgenud tuul enda nägu näidatagi. Tunne oli super ja algus hea, alustasin kohe birdiega.. edasi hoidsin ennast par-ide lainel, seejärel lõin lippu hästi ja keskendusin hoolikalt puttates.
Teise poole (alustasin 11.rajalt) mängisin 3 alla raja par'i, ehk 35 lööki (par 38). Tulid birdied ja bogisid ei teinud, putte 30, griine tabasin 5. Seejärel esimese poole (par 35) mängisin par'i, 2 birdiet ja kahjkus tuli ka kaks bogey vastu võtta, lihtsad eksimused. Seega pooled 35 + 35 ehk 70 lööki! 3 alla raja par'i ja elu parim tulemus!
Putte kokku 30, griine kokku 12, fairwayd vaid 7.
Aga, liikusin tegelikult koguaeg -5 graafikus, kuni kahe viimase rajani. Need olid minule 9. rada ja 10. rada, par 3 ja par 4. Eelviimasel eksisin ja tegin bogey, aga see oli andestatav, raske par 3, pidin lööma raud 4-ga. Nii, et sellega olin vaimselt veel okei.
Kuid 10. rada - eelnevad kaks ringi tegin kindlad parid, lai par neli, lühike suht, griinibunker taksituseks.
Mõtlesin, et par ja mängid 69. Aga ei, lõin palli puu alla, chippasin välja ja leidsin veel natuke ensekindlust, et lüüa see 79m pealt wedgega megalähedale ja siis sisse putata.. Ja mu pall lendas vastu lipuvarrast!! ja põrkas megakaugele griinilt välja! See pole lihtsalt võimalik, lõpetasin bogeyga ja tunne jäi halb, ebaõnne tunne.. aga tegelikult olin superringi mänginud.
Varsti unustasin selle ära ja nüüd on meel hea! Individuaali võit on väga hea tulemus! 78-82-70 :)
Aga ega nüüd loorberitele puhkama ei jääda, kaks päeva anti koduste tööde klaarimiseks, muidugi ka golfi harjutamiseks..
Ja siis juba sel reedel pärast hommikust paaritunnist harjutamist lahkume jälle Montanasse, 12 tundi sõitu seekord. Jõuame reede öösel, öö hotellis, laupäeval harjutusring, pühapäeval 36 rada võistlus, esmaspäeval 18 rada võistlus ja 12 tundi sõitu tagasi..
Go Griffins!
Õnneks võistlusest väljusime võitjatena! Seega üldkokkuvõttes tüdrukute tiimide arvestuses Westminster võitis 9 löögiga! Individuaalses arvestuses võitsin mina, jeeeehuu! Tänu tänasele heale golfiringile on mul nüüd esimene karikas koju toodud.
Tänane hommik ei alanud just ootuspäraselt. Ärkasime, nagu golfimängijale tavane, pisut enne 6 hommikul, sõime hommikust, katsusime soojas püsida.. Läksime väljakule 7.30ks, eesmärgiga 8.30 startida... ja tulime sealt sama kiirelt tagasi, sest start lükati edasi ja uueks ajaks valiti kell 10 hommikul. Väljas oli lihtsalt sigakülm, öösel oli sadanud ja hommikuks oli kerge jää peal, ühesõnaga liiga külm, et meid piinata ja suundusime tagasi hotelli puhkama.
Uuesti siis kella 9ks väljakule, enesetunne oli väga hea, olin taastunud ilusti eilsest 36st rajast ja valmis uueks lahinguks. Kohe hommikul vara tuli suur motivatisoonilaks ja ilm andis omalt poolt tõuke..
Väga hea ilm püsis terve päeva, soe ja päike paistis, erinevalt eilsest ei julgenud tuul enda nägu näidatagi. Tunne oli super ja algus hea, alustasin kohe birdiega.. edasi hoidsin ennast par-ide lainel, seejärel lõin lippu hästi ja keskendusin hoolikalt puttates.
Teise poole (alustasin 11.rajalt) mängisin 3 alla raja par'i, ehk 35 lööki (par 38). Tulid birdied ja bogisid ei teinud, putte 30, griine tabasin 5. Seejärel esimese poole (par 35) mängisin par'i, 2 birdiet ja kahjkus tuli ka kaks bogey vastu võtta, lihtsad eksimused. Seega pooled 35 + 35 ehk 70 lööki! 3 alla raja par'i ja elu parim tulemus!
Putte kokku 30, griine kokku 12, fairwayd vaid 7.
Aga, liikusin tegelikult koguaeg -5 graafikus, kuni kahe viimase rajani. Need olid minule 9. rada ja 10. rada, par 3 ja par 4. Eelviimasel eksisin ja tegin bogey, aga see oli andestatav, raske par 3, pidin lööma raud 4-ga. Nii, et sellega olin vaimselt veel okei.
Kuid 10. rada - eelnevad kaks ringi tegin kindlad parid, lai par neli, lühike suht, griinibunker taksituseks.
Mõtlesin, et par ja mängid 69. Aga ei, lõin palli puu alla, chippasin välja ja leidsin veel natuke ensekindlust, et lüüa see 79m pealt wedgega megalähedale ja siis sisse putata.. Ja mu pall lendas vastu lipuvarrast!! ja põrkas megakaugele griinilt välja! See pole lihtsalt võimalik, lõpetasin bogeyga ja tunne jäi halb, ebaõnne tunne.. aga tegelikult olin superringi mänginud.
Varsti unustasin selle ära ja nüüd on meel hea! Individuaali võit on väga hea tulemus! 78-82-70 :)
Aga ega nüüd loorberitele puhkama ei jääda, kaks päeva anti koduste tööde klaarimiseks, muidugi ka golfi harjutamiseks..
Ja siis juba sel reedel pärast hommikust paaritunnist harjutamist lahkume jälle Montanasse, 12 tundi sõitu seekord. Jõuame reede öösel, öö hotellis, laupäeval harjutusring, pühapäeval 36 rada võistlus, esmaspäeval 18 rada võistlus ja 12 tundi sõitu tagasi..
Go Griffins!
Monday, September 19, 2011
Conference
Tervitused-kallistused linnast nimega Helena, osariigist Montana!
Täna oli Conference võistuse esimene päev. Jah, pidime siis läbima oma jalgadel, golfikotti seljas kandes 36 rada. See oli päris väsitav ja pikk päev!
Alustan kokkuvõtet muutlikust ilmast, sest sellest ju sõltub palju ja eks 10 tunni jooksul see vähe muutub ka.
Hommikul kell 7 olime väljakul, kuna tegmist oli ühisstardiga, siis korraga olid harjutusväljakutel mitme ülikooli nii meeste kui naiste tiimid. Seega oli soojaks tegemine päris keeruline ja tuli korralikult võidelda, et külm kerest välja saada.
Hommik oli väga külm, kõik olid tutimütside ja labakutega.. tunni aja pärast oli juba hea. superilus rahulik ilm, siis tuli isegi päike ja saime lühikeste riietega mängida. Esimesed 18 rada olid head tingimused, peale griinide, nende olukord jätab soovida..
Mängisin 78 lööki, meie par on 73. Jäin enam-vähem rahule, kahel-kolmel rajal eksisin avalöögiga ja kaotasin palli, tulemuseks tupla või tripla. Samuti tegin ühe eagle! Jee, lõin par 5 kolmanda löögi wedgega sisse, umbes 50 m pealt. See tõi naeratuse näole ja kokkuvõttes oli OK ring. Siis edasi kohe jätkasime pausita teist ringi, saime vahepeal lihtsalt uued kaardid, kuhu tulemused märkida.
Teine 18 rada oli hull, nii palju erinev esimesest. Tõusis megahull tuul, päike läks ära ja oli pisut jahedam. Alguses oli talutav, ei olnud eriti külm ja pidime targalt mängima.. viimased 6 rada oli k o h u t a v! Oli tegemist püsti seismisegagi, meeeletu tuul.. kõik puuoksad ja lehed olid igal pool laiali ja tuul oli hull!
Eks kõik tulemused tõusid ka natuke, kuid endiselt olid tingimused kõigile võrdsed.
Teise ringi mängisin 82 lööki, see oli halb. Ma lõin paremini avalööke ja tabasin paremini griine aga ühtäkki ei osanud enam putata.. Väga palju lööke kaotasin sinna ja sealt ka selline tulemus.
Tegu ei ole aga individuaalse võistlusega, asi on tiimis! Mina mängin sel võistlusel kolmandat positsiooni tiimisiseselt. Kokkuvõttes läks meil hästi, pärast esimest ringi juhtisime kokkuvõttes 6 löögiga, pärast teist ringi 5 löögiga. Homme peame hoidma ja veel juurde võitma, tulime ju võidu järgi, Go Griffins!
Poisid on hetkel kolmandad, kaotavad 11 löögiga ja teisele kohale 8 löögiga. Way to go tomorrow!
Homme on 18 rada, 8.30 jälle ühisstart, seejärel kohe bussi ja kojusõit! Ootan juba! :)
Mari
Täna oli Conference võistuse esimene päev. Jah, pidime siis läbima oma jalgadel, golfikotti seljas kandes 36 rada. See oli päris väsitav ja pikk päev!
Alustan kokkuvõtet muutlikust ilmast, sest sellest ju sõltub palju ja eks 10 tunni jooksul see vähe muutub ka.
Hommikul kell 7 olime väljakul, kuna tegmist oli ühisstardiga, siis korraga olid harjutusväljakutel mitme ülikooli nii meeste kui naiste tiimid. Seega oli soojaks tegemine päris keeruline ja tuli korralikult võidelda, et külm kerest välja saada.
Hommik oli väga külm, kõik olid tutimütside ja labakutega.. tunni aja pärast oli juba hea. superilus rahulik ilm, siis tuli isegi päike ja saime lühikeste riietega mängida. Esimesed 18 rada olid head tingimused, peale griinide, nende olukord jätab soovida..
Mängisin 78 lööki, meie par on 73. Jäin enam-vähem rahule, kahel-kolmel rajal eksisin avalöögiga ja kaotasin palli, tulemuseks tupla või tripla. Samuti tegin ühe eagle! Jee, lõin par 5 kolmanda löögi wedgega sisse, umbes 50 m pealt. See tõi naeratuse näole ja kokkuvõttes oli OK ring. Siis edasi kohe jätkasime pausita teist ringi, saime vahepeal lihtsalt uued kaardid, kuhu tulemused märkida.
Teine 18 rada oli hull, nii palju erinev esimesest. Tõusis megahull tuul, päike läks ära ja oli pisut jahedam. Alguses oli talutav, ei olnud eriti külm ja pidime targalt mängima.. viimased 6 rada oli k o h u t a v! Oli tegemist püsti seismisegagi, meeeletu tuul.. kõik puuoksad ja lehed olid igal pool laiali ja tuul oli hull!
Eks kõik tulemused tõusid ka natuke, kuid endiselt olid tingimused kõigile võrdsed.
Teise ringi mängisin 82 lööki, see oli halb. Ma lõin paremini avalööke ja tabasin paremini griine aga ühtäkki ei osanud enam putata.. Väga palju lööke kaotasin sinna ja sealt ka selline tulemus.
Tegu ei ole aga individuaalse võistlusega, asi on tiimis! Mina mängin sel võistlusel kolmandat positsiooni tiimisiseselt. Kokkuvõttes läks meil hästi, pärast esimest ringi juhtisime kokkuvõttes 6 löögiga, pärast teist ringi 5 löögiga. Homme peame hoidma ja veel juurde võitma, tulime ju võidu järgi, Go Griffins!
Poisid on hetkel kolmandad, kaotavad 11 löögiga ja teisele kohale 8 löögiga. Way to go tomorrow!
Homme on 18 rada, 8.30 jälle ühisstart, seejärel kohe bussi ja kojusõit! Ootan juba! :)
Mari
Sunday, September 18, 2011
Eestlased!
Sain aega, et Teile väike ülevaade teha viimastest tegemistest. On olund superäge nädal, kolmapäeval, 14.septembril, saabusid siia 5 sõpra Eestist – Taavi, Aron, Evelyn, Paula ja Jaanika!
Nad on road tripil, alustasid sõitu LA-st, külastasid ilusaid kohti San Fransiscos ja veel läänerannikul.. seejärel suundusid siia, Salt Lake Citysse. Plaanivad ringi vaadata ja eluga tutvuda esmaspäeva varahommikuni ja seejärel külastavad Grand Canyonit ja Las Vegast! Uhke värk!
Niisiis, esmaspäev oli nagu esmaspäev ikka, kolm inglise keele tundi, vahepeale 2 tunnine golfi harjutamine. Tundide vahepealsel ajal tegin kibekiirelt kodutöid natuke ette ka juba. Esmaspäeva õhtul oli lisaks tunnine jooks ja harjutused.
Teisipäeval oli sportlaste treenimise tund ja pärast seda jälle labor, kordasin jälle ankle injuries teipimist ja praktiseerisin . Peale lõunat golfiring Mountain Dellis, 9 rada Lake Course. Ma polnud seda ennem mänginudki ja tuli alguse kohta hästi välja, mängisin +2. Kodus tegin õhtusöögi ja alustasin essee kirjutamist.
Kolmapäev on sama päev, mis esmaspäev, täpipealt, lihtsalt sel kolmapäeval oli vaja valmis kirjutada essee teemal My experience, pikkus 1000 sõna. Ja see kolmapäev oli eriline, sest siia tulid kauaoodatud gäng sõpradega! Samuti tuli San Fransiscost tagasi Johannes!
Postitasin öösel oma essee ja neljapäeval, pärast sportlaste treenimise tundi oli mul selle essseega seoses appointment ehk kohtumine kokku lepitud. See oli väga asjalik, sain õpetajaga kokku, alguses rääkisime niisama koolist ja siis vaatasime hoolikalt minu esimese essee üle! Sain kuhjaga tagasisidet, see on nii superäge! See on väga hea, et nii individuaalselt tegeletakse.. ühesõnaga õpin alles kirjutama Ameerika stiilis ja esimene essee oli 126/150st.
Seejärel tegime sõpradele kooli tuuri, näitasime kogu campuse ära, neile vist täitsa meeldis!
Läksin golfi kella 14st ja tagasitulles õhtul, kella 7 paiku oli valminud kartulipuder ja hakklihakaste, kõrvale värske salat! Neil oli USA söögist juba kõrini ja lõpuks said ise kokata siin, kõigile sobis! Estonian dinner! :)
Reede hommikul oli mul plaanis golf, 6.15 võttis üks noor treener Gary mu peale ja läksime golfi mängima. Kaks hullu, väljas oli pime veel, sõitsime mööda tuledes linna väljakule.. Kohalejõudes hakkas pime taanduma ja saime soojaks lüüa, kiire 9 rada ja tulemus oli -2 ehk 34 lööki, väga hea!
Olin juba enne 9 hommikul kodus tagasi, rahvas oli ka päris varajane. Sõime hommikust ja siis tuli ikka veel natuke magada, et jaksaks õhtuni vastu pidada. 2 tundi lõunauinakut ja kui Johannes töölt saabus, siis läksime kõik koos Park Citysse. Vaatasime üle 2002 Salt Lake City taliolümpia murdmaastaadioni, sealt kust Andus ja Jaak medaleid noppisid! Eks 10 aastat on oma töö teinud aga lahe oli seal viibida ja meenutada.
Sõitsime veel mööda mägikülasid ja vaatasime Park City põhitänava üle, mõne suusakuurordi ja siis shoppama. Park Citys on üks suur outlettide tänav, seal on väga palju poode ja vaja läheks tervet päeva.. noh, kutid andsid meile kaks väärtuslikku tundi.. kõik leidsid endale midagi!
Õhtusöögi tegime kodus, selleks oli mõnus värske salat. Õhtul külastasime Salt Lake City kesklinna põhitänavat ja seal asuvat ühe sõbra korterit, väga uhke! Seejärel mõned ägedamad baarid Salt Lake’is, mida Johannes tahtis sõpradele näidata, uskumatult äge oli, hea elav muusika ja vinged pianistid! Õhtuks koju, ega USAs väga pikalt pidu ei peeta..
Laupäeval magasin korralikult, asjatasin hommikupoolikul ja plaanis oli keskpäeval minna Octoberfestile. Ehtne õllepidu vorsti ja hapukapsaga looduslikult ilusas kohas. See festival kestab kuu aega iga reede-laupäev ja ajastus meile sobis. See oli omamoodi lahe, Aron ja Taavi käisid mägitrammiga tipus ka, 3350m peal merepinnast. Seal olevat lumi olnud ja vaade muidugi fantastiline!
Siis mööda mägiteed ja kiirteed koju tagasi, tunnike-kaks puhkuseks ja tegime õhtuks jälle kerge salati. Seejärel suunduti meie norra sõprade juurde soolaleiva peole, mina liitusin hiljem, kui olin oma asjad kokku pakkinud.
Kui sinna jõudsin siis hakkasime vaikselt Westerneri poole sättima, see on üks päris päris kantribaar. Mina sõitsin autoga ja läksime Eesti pundiga seda ka uudistama, see oli võimas! Nii ehtne, kõik käivad ringi kaabud peas, ruudulised särgid seljas, kauboisaapadki jalas.. Ehtne tants ja väga hea muusika!
Saime nii hea emotsionaalse kogemuse, mõtlesime, et sellest ju enam tõelisemat kohta ei ole, nagu filmis!
Mingi aeg suundusime tagasi koju, mina sõidutasin kõik sõbrad tagasi ka. Kodus lasime Eesti suurepärast muusikat ja laulsime kaasa, samuti tehti öösel pannkooke! Tõeslised eestlased, super!
Mina läksin aga magama, sest hommikul 4.45 oli väljasõit Montana osariiki Conference’i esimesele võistlusele. Alustasime sõitu ja 8 tundi on käkitegu siin.. kohale jõudes mängisime harjutusringi, et tutvuda väljakuga, õhtusöök hotellis ja kiirelt puhkama. Esimesel võistluspäeval on 36 rada järjest võistlus, teisel võistluspäeval 18 ja siis 8 tundi bussiga tagasi. Jõuame siis teisipäeva öösel loodetavasti.
Annan ikka teada, kuidas Griffinsid võistlevad ja võitlevad!
Tsau, Mari
Sunday, September 11, 2011
Nädal
Selle nädala alguse päevadest juba lugesite, nüüd ka ilus lõpp kogu nädalale!
Neljapäeval mul kooli ei olnud, küll aga jätkus koduseid toimetusi ja ülesandeid. Peale lõunat käisime Park City's golfi mängimas jälle, ühel uhkemal private course'il. Harjutasime lähimängu, lõime soojaks ja mängisime 9 rada. Mina ei olnud kõige tervam pliiats, olin väsinud ja energiat polnud kuskilt võtta, endiselt külmetuse pärast. Lihtasalt nohu ja köha võtavad nii palju energiat, õnneks nüüd loodetavasti haigus taandub.
Reedel oli plaanis golfitüdrukutel kvalifikatsioonivõistlus mängida, et selgitada välja, kes järgmisel nädalal suurele Conferencile sõidavad. Rääkisin treeneriga, et mul on sellel päeval matk ühe oma tunniga ja pean ilmtingimata kohal olema. Ta selgitas, et ei ole probleemi, muidugi ja ütles, et pean terveks saama, sest sain top 5. Nii, et jee, sõidan tiimiga Montana osariiki esimesele võistlusele. Sain tiimi tänu esmaspäevasele heale mängule (võidule)!
Nii, et mina suundusin hoopis matkale! See oli väga lahe, sest polnud varem nii kõrgel käinudki, matkamisest rääkimata. Pakkisin seljakoti koos kõige vajalikuga ja asusin teele. Kooli juurest läksime koos teise outdoor leadershipi klassiga eraldi kooli 10-kohaliste vanidega (bussidega) erinevatesse punktidesse. Siis alustasid mõlemad grupid matka, saime tipus kokku, pidasime väikse tunni, vahetasime autode võtmed ja asusime teist teed tagasi.
Meie grupi tempo oli pisut aeglane, sest meiega oli ka üks vähe tüsedam poiss ja pidime teda järgi ootama. Matka läbimiseks läks aega natuke alla 3 tunni, kõrgeim tipp oli Catherine Pass: 10,220 ft/ 3115m. Sinna läks mõnus ja huvitav tee, vahepeal sild üle väikse oja, vahepeal kruus, siis liiv ja mets..arvan, et pildid vaadetest kõnelevad enda eest:
Kodus tagasi olin peale keskpäeva, õhtupoole tegime Johannese ja Jacobiga 45 minutilise jooksu Liberty Park'i ja õhtul käisime meie kooli Chinese clubiga hiinatoitu nautimas! See oli ka omamoodi lahe, mõned üksikud eurooplased, paar ameeriklast ja väga palju hiinlasi.. aga toit oli väga hea, buffee vormis ja valik oli suurepärane! Seejärel väike karaoke Jacobi ja Johannese poolt ja lõpetasime õhtu vaikselt ühe sõbra juures.
Laupäeval oli vaba, puhkasin, ravisin, koristasin ja siis otsustas Johannes minuga koos asjalik olla! Lõpuks käisime IKEAs minu voodi puuduva jupi järel, muidugi ostsime veel mõned vajalikud asjad.. nüüd lõpuks hakkab minu tuba ka ilmet võtma!
Pärast IKEA külastust (kust sain ise autoga tagasi sõita, jaa mööda kiirteid) võtsime sõbrad peale ja käisime päris Ameerika burgerikohas söömas. Sellises vähe viisakamas aga tõelises.. mina valisin kanasalati! Seejärel poest läbi, et muretseda natukeseks ajaks söögikraami ja lõpuks koju. Kodus ootasid uued asjad kokkupanemist ja ikka ja jälle kodutööd tegemist!
Homme on plaanis natuke golfi harjutada ja paar esseed kirjutada!
Järgmised nädalad tulevad väga rasked aga omamoodi lahedad ja ootan juba väga!
Kallistused sõpradele!
Neljapäeval mul kooli ei olnud, küll aga jätkus koduseid toimetusi ja ülesandeid. Peale lõunat käisime Park City's golfi mängimas jälle, ühel uhkemal private course'il. Harjutasime lähimängu, lõime soojaks ja mängisime 9 rada. Mina ei olnud kõige tervam pliiats, olin väsinud ja energiat polnud kuskilt võtta, endiselt külmetuse pärast. Lihtasalt nohu ja köha võtavad nii palju energiat, õnneks nüüd loodetavasti haigus taandub.
Reedel oli plaanis golfitüdrukutel kvalifikatsioonivõistlus mängida, et selgitada välja, kes järgmisel nädalal suurele Conferencile sõidavad. Rääkisin treeneriga, et mul on sellel päeval matk ühe oma tunniga ja pean ilmtingimata kohal olema. Ta selgitas, et ei ole probleemi, muidugi ja ütles, et pean terveks saama, sest sain top 5. Nii, et jee, sõidan tiimiga Montana osariiki esimesele võistlusele. Sain tiimi tänu esmaspäevasele heale mängule (võidule)!
Nii, et mina suundusin hoopis matkale! See oli väga lahe, sest polnud varem nii kõrgel käinudki, matkamisest rääkimata. Pakkisin seljakoti koos kõige vajalikuga ja asusin teele. Kooli juurest läksime koos teise outdoor leadershipi klassiga eraldi kooli 10-kohaliste vanidega (bussidega) erinevatesse punktidesse. Siis alustasid mõlemad grupid matka, saime tipus kokku, pidasime väikse tunni, vahetasime autode võtmed ja asusime teist teed tagasi.
Meie grupi tempo oli pisut aeglane, sest meiega oli ka üks vähe tüsedam poiss ja pidime teda järgi ootama. Matka läbimiseks läks aega natuke alla 3 tunni, kõrgeim tipp oli Catherine Pass: 10,220 ft/ 3115m. Sinna läks mõnus ja huvitav tee, vahepeal sild üle väikse oja, vahepeal kruus, siis liiv ja mets..arvan, et pildid vaadetest kõnelevad enda eest:
Kodus tagasi olin peale keskpäeva, õhtupoole tegime Johannese ja Jacobiga 45 minutilise jooksu Liberty Park'i ja õhtul käisime meie kooli Chinese clubiga hiinatoitu nautimas! See oli ka omamoodi lahe, mõned üksikud eurooplased, paar ameeriklast ja väga palju hiinlasi.. aga toit oli väga hea, buffee vormis ja valik oli suurepärane! Seejärel väike karaoke Jacobi ja Johannese poolt ja lõpetasime õhtu vaikselt ühe sõbra juures.
Laupäeval oli vaba, puhkasin, ravisin, koristasin ja siis otsustas Johannes minuga koos asjalik olla! Lõpuks käisime IKEAs minu voodi puuduva jupi järel, muidugi ostsime veel mõned vajalikud asjad.. nüüd lõpuks hakkab minu tuba ka ilmet võtma!
Pärast IKEA külastust (kust sain ise autoga tagasi sõita, jaa mööda kiirteid) võtsime sõbrad peale ja käisime päris Ameerika burgerikohas söömas. Sellises vähe viisakamas aga tõelises.. mina valisin kanasalati! Seejärel poest läbi, et muretseda natukeseks ajaks söögikraami ja lõpuks koju. Kodus ootasid uued asjad kokkupanemist ja ikka ja jälle kodutööd tegemist!
Homme on plaanis natuke golfi harjutada ja paar esseed kirjutada!
Järgmised nädalad tulevad väga rasked aga omamoodi lahedad ja ootan juba väga!
Kallistused sõpradele!
Wednesday, September 7, 2011
Labor Day
Nonii, aeg jälle kirjutamiseks.
Laupäev, 3.september.
Harjutamine. Saime natuke kauem magada, puhata pärast võistlust, kogunesime keskpäeval Mountain Dell väljakule. Mängisime oma tiimiga 18 rada mägisel väljakul, seekord autodega. Enne mängu töötasime mõni aeg rangel. Koju jõudsime suht hilja ja olin päris väsinud. Mäng on kontrolli all.. tulemus ei olnud midagi erilist, pigem selgitasime välja elemendid, mis vajavad harjutamist ja need on meil iga ühel erinevad.
Pühapäev, 4.september.
Puhkepäev. Väga palju koduseid ülesandeid, seega võtsin aega ja tegin neid. Samuti proovisin ravida vinget nohu ja köha, mille olen saanud siinsetest konditsioneeridest. Õhtupoole tegin Johannesele koogi ja kohtusin paari golfisõbraga.
Esmaspäev, 5.september.
5.september on siin vaba päev - ei kooli, ei tööd. Nimeks siis Labor day! Täna oli plaanis üks võistlus Ranches Golf Course'il. See oli tegelikult selline hästi lihtne võistlus ühe teise kooli tiimi vastu. Kõik tüdrukud mängisid ja kõik tulemused arvutati kokku. Teise kooli jaoks oli see rohkem nende omavaheline kvalifikatsioon, seega ei olnud tegemist väga tõsise võistlusega. Meie proovisime mängida lihtsalt nii hästi kui võimalik, sest ... väljak oli Links (tuulele avatud, palju bunkreid ja fairwaylt ei tasu eksida..) ja ilmastikuolud olid ekstrarasked. Oli tuul, õhtupoole läks külmaks ja pimedaks. Mängisime ainult 12 rada ja ma olin nii enda tiimis kui kokkuvõttes "võitja" tulemus oli +3. Suutsin väga ilusti mängida ja võidelda tingimustega, lisaks ka veel oma haigusega. Tiimiga olime teisest koolist paremad. Enne mängu ütles treener mulle, et Jordan võitis kõik mängud siis, kui ta oli väga väga haige! Niisiis olin tugev ja proovisin teha nii vähe lööke kui saan, sest energiat ei olnud. Jäin selle mänguga rahule, ainuke koht kus kaotasin, oli puttamine.
Teadsin, et kui õhtul koju jõuan (jõudsime väga hilja, pimedas, umbes kell 22) on Johannes juba lõpuks siin.. Varsti ta tuligi koju ja jeeeee! Nüüd on mul siin kõik superäge ja veel parem! Rääkisime juttu eesti keeles ja sain kodust saadetud asjad kätte! Tänks Emme!
Teisipäev, 6.september.
Esmalt mõttes muidugi Isa, palju palju õnne!
Hommikul oli kerge ja lühike loeng sportlaste treenimisest, seejärel mu esimene labor. Kohe mõtlesin eilsele Labor Day'le, hehe. Käisin oma professoriga, kes on jalgpalli treener siin, laboris. Õppisin pahkluud ehk põhimõtteliselt Achilleuse kanna vigastust teipima. Harjutasin ühe poisi peal, pidin ühe korra vaatama ja kaks korda ise läbi tegema.. see on äge! Sain koju kaasa ka kaks rulli teipi praktiseerimiseks ja järgmisel korral saan ehk selle vajaliku allkirja kätte, et olen sooritanud esimese labori.
Päeval tegime Johannesega vajalikke asju linnapeal, seejärel ei puudunud mu päevast ka golf.
Täna harjutasime ühe noore treeneriga, 1 h puttamist (erinevad harjutused), 30 min chippamist ja 1 h range. Muutsime natuke löögiliigutust, eks lähiajal paistab, kas toob edu.
Õhtul oli veel palju koduseid ülesandeid teha ja homme esimene tõsine koolipäev jälle!
Varsti kirjutan jälle, seniks olge muhedad,
Mari
Laupäev, 3.september.
Harjutamine. Saime natuke kauem magada, puhata pärast võistlust, kogunesime keskpäeval Mountain Dell väljakule. Mängisime oma tiimiga 18 rada mägisel väljakul, seekord autodega. Enne mängu töötasime mõni aeg rangel. Koju jõudsime suht hilja ja olin päris väsinud. Mäng on kontrolli all.. tulemus ei olnud midagi erilist, pigem selgitasime välja elemendid, mis vajavad harjutamist ja need on meil iga ühel erinevad.
Pühapäev, 4.september.
Puhkepäev. Väga palju koduseid ülesandeid, seega võtsin aega ja tegin neid. Samuti proovisin ravida vinget nohu ja köha, mille olen saanud siinsetest konditsioneeridest. Õhtupoole tegin Johannesele koogi ja kohtusin paari golfisõbraga.
Esmaspäev, 5.september.
5.september on siin vaba päev - ei kooli, ei tööd. Nimeks siis Labor day! Täna oli plaanis üks võistlus Ranches Golf Course'il. See oli tegelikult selline hästi lihtne võistlus ühe teise kooli tiimi vastu. Kõik tüdrukud mängisid ja kõik tulemused arvutati kokku. Teise kooli jaoks oli see rohkem nende omavaheline kvalifikatsioon, seega ei olnud tegemist väga tõsise võistlusega. Meie proovisime mängida lihtsalt nii hästi kui võimalik, sest ... väljak oli Links (tuulele avatud, palju bunkreid ja fairwaylt ei tasu eksida..) ja ilmastikuolud olid ekstrarasked. Oli tuul, õhtupoole läks külmaks ja pimedaks. Mängisime ainult 12 rada ja ma olin nii enda tiimis kui kokkuvõttes "võitja" tulemus oli +3. Suutsin väga ilusti mängida ja võidelda tingimustega, lisaks ka veel oma haigusega. Tiimiga olime teisest koolist paremad. Enne mängu ütles treener mulle, et Jordan võitis kõik mängud siis, kui ta oli väga väga haige! Niisiis olin tugev ja proovisin teha nii vähe lööke kui saan, sest energiat ei olnud. Jäin selle mänguga rahule, ainuke koht kus kaotasin, oli puttamine.
Teadsin, et kui õhtul koju jõuan (jõudsime väga hilja, pimedas, umbes kell 22) on Johannes juba lõpuks siin.. Varsti ta tuligi koju ja jeeeee! Nüüd on mul siin kõik superäge ja veel parem! Rääkisime juttu eesti keeles ja sain kodust saadetud asjad kätte! Tänks Emme!
Teisipäev, 6.september.
Esmalt mõttes muidugi Isa, palju palju õnne!
Hommikul oli kerge ja lühike loeng sportlaste treenimisest, seejärel mu esimene labor. Kohe mõtlesin eilsele Labor Day'le, hehe. Käisin oma professoriga, kes on jalgpalli treener siin, laboris. Õppisin pahkluud ehk põhimõtteliselt Achilleuse kanna vigastust teipima. Harjutasin ühe poisi peal, pidin ühe korra vaatama ja kaks korda ise läbi tegema.. see on äge! Sain koju kaasa ka kaks rulli teipi praktiseerimiseks ja järgmisel korral saan ehk selle vajaliku allkirja kätte, et olen sooritanud esimese labori.
Päeval tegime Johannesega vajalikke asju linnapeal, seejärel ei puudunud mu päevast ka golf.
Täna harjutasime ühe noore treeneriga, 1 h puttamist (erinevad harjutused), 30 min chippamist ja 1 h range. Muutsime natuke löögiliigutust, eks lähiajal paistab, kas toob edu.
Õhtul oli veel palju koduseid ülesandeid teha ja homme esimene tõsine koolipäev jälle!
Varsti kirjutan jälle, seniks olge muhedad,
Mari
Friday, September 2, 2011
Nädalalõpp
Hei mu suured ja väiksesed!
Minu 1.september oli see aasta siinpool ookeani natuke teistsugune, kuid mõtlesin oma pisikeste sugulaste-tuttavate peale, kellel algas uus ja huvitav aeg!
Neljapäeval käisin tiiru koolis, õppisin ja siis läksin golfi harjutama. Clendale väljakul tegime poiste ja tüdrukute tiimidega puttamist peaaegu 2 tundi. Erinevad ägedad harjutused ja õnneks suutsin korralikult ja kaua keskenduda. Lisaks veel natuke range'i ja chippamist. Väga mõnus tunne oli!
Pärast golfi kutsus üks golfitüdruk mind suurt Ameerika jalgapllimatši vaatama, tal olid tasuta piletid. Muidugi olin nõus.. Ma polnud enne nii suurel staadionil käinud, nii suurt mängu näinud ja nii palju kaasaelanud. Mängis meie osariigi ülikooli tiim (University of Utah) teise ülikooli tiimi vastu. Rahvamass oli meeeletu!
Võit tuli koju 27:10 ja minu eelarvamused sellest mängust muutusid, kuid ega ma nüüd väga hull fänn ka pole.
GO UTES!
Trennis sain täna kätte oma tiimibägi, homme on võistlus tulemas!
Bägi küljest ei puudu ka sini-must-valge pael!
Reede, 2.september
Meil oli tiimiga võistlus, ma pääsesin ka koosseisu. Alustasime teekonda 8.15 hommikul Davis Park golf coursile, Weber State Invitational võistlusele kogu tiimiga koos. See oli lihtsalt ühepäevane võistlus. Keegi meist polnud seda väljakut enne mäninud nii, et uus ja huvitav ja kohe võistlema. Õnneks ei olnud väga raske. Esimene pool tundus lihtsam, teine vähe keerulisem (tulemused ka vastavad). Par 71 (36 + 35), natuke mägedes ja päris heas korras väljak.
Tulemus oli väga hea! Mängisin 76 lööki, pooled vastavat 36 ja 40. Esimene pool suutsin palli kontrollida lõin 8 griini ja kahjuks tegin igal greenil kaks putti, birdied ei tahtnud üldse tulla. Seega kõik par'id ja ühel par 3 sain chipi ja putiga hakkama. Teine pool algas kohe keerulisemate radadega kuid eksimused tulid lihtsates elementides, kahjuks teise poole algus oli kohe 4 üle par'i. Seejärel sain par'ide lainele tagasi ja üks bogey eksimus tuli, see oli puhtalt väljaku mitte teadmise viga. Seega jään rahule, suutsin lõpuni hoida head rütmi.
Teised tiimiliikmed: 75, 80, 81, 83, 83 ja mina 76. Kokkuvõttes olime neljandad, minu individuaaltulemus oli top 8-s.
Õhtul tunniajane jooks ja homme 18 rada Mounatin Dell väljakul. See on meil nagu koduväljak nii, et saame harjutada esmaspäevaseks võistluseks!
Päikest teile!
Mari
Minu 1.september oli see aasta siinpool ookeani natuke teistsugune, kuid mõtlesin oma pisikeste sugulaste-tuttavate peale, kellel algas uus ja huvitav aeg!
Neljapäeval käisin tiiru koolis, õppisin ja siis läksin golfi harjutama. Clendale väljakul tegime poiste ja tüdrukute tiimidega puttamist peaaegu 2 tundi. Erinevad ägedad harjutused ja õnneks suutsin korralikult ja kaua keskenduda. Lisaks veel natuke range'i ja chippamist. Väga mõnus tunne oli!
Pärast golfi kutsus üks golfitüdruk mind suurt Ameerika jalgapllimatši vaatama, tal olid tasuta piletid. Muidugi olin nõus.. Ma polnud enne nii suurel staadionil käinud, nii suurt mängu näinud ja nii palju kaasaelanud. Mängis meie osariigi ülikooli tiim (University of Utah) teise ülikooli tiimi vastu. Rahvamass oli meeeletu!
Võit tuli koju 27:10 ja minu eelarvamused sellest mängust muutusid, kuid ega ma nüüd väga hull fänn ka pole.
GO UTES!
Trennis sain täna kätte oma tiimibägi, homme on võistlus tulemas!
Reede, 2.september
Meil oli tiimiga võistlus, ma pääsesin ka koosseisu. Alustasime teekonda 8.15 hommikul Davis Park golf coursile, Weber State Invitational võistlusele kogu tiimiga koos. See oli lihtsalt ühepäevane võistlus. Keegi meist polnud seda väljakut enne mäninud nii, et uus ja huvitav ja kohe võistlema. Õnneks ei olnud väga raske. Esimene pool tundus lihtsam, teine vähe keerulisem (tulemused ka vastavad). Par 71 (36 + 35), natuke mägedes ja päris heas korras väljak.
Tulemus oli väga hea! Mängisin 76 lööki, pooled vastavat 36 ja 40. Esimene pool suutsin palli kontrollida lõin 8 griini ja kahjuks tegin igal greenil kaks putti, birdied ei tahtnud üldse tulla. Seega kõik par'id ja ühel par 3 sain chipi ja putiga hakkama. Teine pool algas kohe keerulisemate radadega kuid eksimused tulid lihtsates elementides, kahjuks teise poole algus oli kohe 4 üle par'i. Seejärel sain par'ide lainele tagasi ja üks bogey eksimus tuli, see oli puhtalt väljaku mitte teadmise viga. Seega jään rahule, suutsin lõpuni hoida head rütmi.
Teised tiimiliikmed: 75, 80, 81, 83, 83 ja mina 76. Kokkuvõttes olime neljandad, minu individuaaltulemus oli top 8-s.
Õhtul tunniajane jooks ja homme 18 rada Mounatin Dell väljakul. See on meil nagu koduväljak nii, et saame harjutada esmaspäevaseks võistluseks!
Päikest teile!
Mari
Subscribe to:
Posts (Atom)