Huvitavatest tegevustest ja väljakutsetest

Ahoi!

See jaanuar kuidagi venib ja venib mul siinpool ookeani. Mitte seda, et tegemisi-toimetusi ei oleks vaid kuidagi lihtsalt kuupäevad ei liigu edasi. Eks koolis on selline semestri alguse tempo, treeningud on peamiselt üldfüüsilised ning mõtted on ka natuke kodumaal. Õnneks aga kuu lõpp on juba lähedal ja tean, et siis läheb äkki väga kiireks.

Niisiis räägin veidi eelmise nädala tegemistest. Siin oli meeletult külm! Mägedes oli kohati lähemale -30C ja siin all linnas oli mitu päeva päevane temperatuur -15..-20C mis on Salt Lake'i kohta ikka päris palju. Samuti öine termomeetrinäit oli -20C juures päris mitu ööd. Nagu eelmise postituse lõpus mainisin, siis tulin siin ka hulgaliselt lund maha, niiet ilm on olnud talviselt karge. AGA päike paistab iga päev! Ja see on super, tekitab mõnusa positiivse ja elujõulise tunde ning eestlasliku tungi õue minna! Tõsi natuke varjutab meid hetkel ka lai halva õhu levik. See õhk on siin tõesti praegusel ajal halb.. täpselt ei teagi millest see tuleneb, kindlasti tehaste tööst ning mingisugusest õhkude liikumisest. Nüüd on juba ilm ka parem, mõned plusskraadid ja kõik sulab. Ikka kevade poole!!

Nii, räägime nüüd tegudest ka. Esimene asi mille vahepeal korda olen ajanud on minu kevadine koolivaheaeg. Meil on veebruaris 10 päeva koolist vaba ning sel aastal lendan ma New Yorki ja selle ümbrust avastama! Siia juurde ka lahe lugu mis minuga juhtus kui detsembris jõuluks koju reisisin. Nimelt ootasin New Jersey lennujaamas oma järgmist lendu üle ookeani kui kuulsin, et mu selja taga räägib ema oma lastega eesti keeles. Mul on ikka kombeks sellistel puhkudel sõna sekka öelda. Saime tuttavaks, tuli muidugi välja, et ta on mu ühe eesti tuttava õde ning on oma pere loonud New Jersey kanti. Maailm on väike! Seejärel hakkasime lennukisse minema, ning täiesti juhuslikult olid meil ka istekohad kõrvuti sattunud. See oli nii naljakas. Niisiis läksime kõik koos nagu üks suur pere lennukisse ja reisisime koos lõpuni Tallinnasse välja. Nüüd ma lähengi seda perekonda külastama! Loodan, et saan neile abiks olla ja samal ajal ka ise veidike linna avastada. Samuti plaanin külastada Long Islandit ning seal elavat golfitreenerit kes mõned aastad tagasi Eestis Jõelähtme golfiväljakul töötas. Nii, et New York City, here I come! Lisaks üks mu unistusi on siin USAs olemise aja jooksul võimalikult palju ringi vaadata ja avastada - nüüd siis näen veidi rohkem ka seda idarannikut!

Vahepeal olen aga veel igasuguseid põnevad asju teinud. Kaks nädalat tagasi käisin oma toakaaslase Erikaga Bikram Yogas. See on tavaline jooga aga .. kuumas ruumis! Põhimõtteliselt nagu ühes suures saunas. Sinna pidi minema mitte väikse rätikuga vaid suure saunalinaga, sest higistad seal korralikult vedelikku välja. Niisiis üks session kestis 1 h 30 min ja tegime seal suhteliselt tavalisi jooga harjutusi ja lõpuks ka lihtsalt hingamisharjutusi. Mul hakkas alguses muidugi kohe paha, pilt hakkas ära minema, aga see on esimese korra kohta normaalne. Käisin tiiru väljas, jalad viskasin seinale ja kõik oli okitoki. Sessioni keskpaigaks olin täielikult ära harjunud ja tegelikult oli see väga lahe kogemus. Lisaks seal ruumis venivad lihased tänu temperatuurile paremini ja higistad ka ebavajalikke aineid kehast välja. Samal ajal oli väljas hullult külm ja väga mõnus oli soojas viibida!

Peale selle huvitava uue jooga variandi kogesin ma veel midagi uut. Juhtus esmakordselt selline lugu, et detsembris siin kohalikus kaubanduskeskuses tuldi minu ja mu sõbranna juurde ning meid paluti ühte modelliagentuuri intervjuule. Nüüd kui me mõlemad lõpuks Salt Lake'i koolivaheajalt tagasi naasesime otsustasime, et käime seal siis ära. Seiklus oli juba sinna minek, kahe bussiga ning kuskile suhteliselt kaugele mägede poole oli vaja jõuda. Kohale jõudes võtsid meid vastu ilus agentuur ning meeldivad inimesed. Läbisime intervjuu ja saime rohkem sellest firmast teada, siis kõndisime ka lava peal ning vaadati üle meie näojooned. Mind küll kiideti heade juuste ja hea näonaha omamise eest kuid seda pakkumist ma siiski vastu ei võta. Esiteks ei ole ma üldse mitte modell aga elus tuleb proovida ju kõike mis teele satub. Niisiis tegingi seda ja võib öelda, et käisin oma esimesel nn. tööintervjuul siin USAs. Teiseks seal peab alguses veidi koolitusse ja headesse piltidesse ise raha investeerima, et siis hakkaks erinevate firmade poolt pakkumisi tulema aga ei ei ei ja veelkord ei. Ma lihtsalt arvan, et see ei ole üldse minulik ning mul ei ole selle jaoks nii palju aega ja huvi. Siiski oli tore lähemalt tuvuda veidi teistsuguse maailmaga ning tegemist oli ühe väga laheda poe agentuuriga.

Koolirindelt: Nüüdseks olen ka põhjalikumalt tuvunud kõikide oma tundidega ja ma arvan, et mu valik on olnud väga hea. Käisin ka lavakujunduses ning seal peame meie teatri jaoks minimaalselt 20 tundi töötama. Ma arvan, et seda protsessi kuidas miski oma käte ja ideedega valmib on lahe jälgida ja kaasa teha. Kindlasti saan sel aastal uusi kogemusi ka puidutöö valdkonnas, sest peaaegu kõik valmib teatris puitmaterjalidest. Ja muidugi kõik muud ained on ka lahedad ja natuke spordilähedasemad sel semestril. Nii lahe, et ma tegelikult ka naudin koolis käimist ja seda õppimist kui huvitavat protsessi (kui just väga palju korraga teha pole vaja).

Täna, laupäeval läksingi oma esimesi lavakujunduse tunde kirja saama. Kuna arvan, et mul märtis-aprillis läheb siin päris kiireks siis on mõistlik praegu võimalikult palju ära teha. Niisiis läksin alles kella kümneks õhtul kooli, et lava maha võtta. Nimelt mängiti täna viimast korda etendust "Noises off", millest eelnevalt ka siin ülevaate tegin. Nüüd tuli lava maha võtta, et hakata kevadiseks etenduseks valmistuma. Kohal oli umbes 30 aktiivset ja lahedat inimest ning mõned töödejuhatajad. Tegime palju igasuguseid hästi erinevaid asju, ning arvan, et see on ka hea ettevalmistus tulevikuks. Näiteks pidin ma kasutama igasuguseid tööriistu, sinna hulka tangid, akutrell, saag ja nii edasi. Kunagi ehk majapidamistöödes läheb vaja! Siis sain käia läbi ka kõik ruumid alates riieteõmbluse töökojast kuni puidusaalini. Meil on ka hiilaslik riiete ja asjade ladu ja seal oli lahe vaadata kuidas kõik oli hästi organiseeritud ja süsteemne. Seal pidin osadele asjadele õige koha leidma. Ühesõnaga, minu arvates oli see lahe kogemus jällegi. Tegin kolm tundi tööd, ehk siis öösel kella 1ni, aga kuna see oli lava lammutamine siis sain selle eest kirja topelttunnid, niiet 6 on juba olemas. Piltide pealt näete tööde arengut juba oma silmaga: 

Alguses oli lava selline, kaks korrust ja puha

Nüüdseks oleme juba teise korruse eemaldanud. Samuti on pildilt näha, et oleme korralikult ka toiduga varustatud. Kust see jõud ja energia hilistel õhtutundidel ikka muidu tuleb!

Ja siinkohal ma lahkusin. Ei näinudki lõpuni kuidas ainult must põrand alles jääb kogu sellest kahekorruselisest teatri lavast. 

Räägin teile ka ühest lahedast sünnipäevast mis sel nädalavahetusel aset leidis. See toimus linnast väljas, mägede poole, Park City külje all ühes väga armsas mägimajakeses. Ühel isegi olümpial osalenud mäesuusatajal oli sünnipäev ning kaasa paluti võtta soojad riided ning ujumisriided. Läksime Erikaga kohale, alguses veidi tutvusime uute inimestega ja rääkisime juttu. Poole 9 ajal õhtul panime kõik soojalt riidesse ning läksime matkale. Jah, õhtul pimedas aga väljas oli täiskuu ja uskumatult valge ja lahe oli! Matkasime kahekümnekesi umbes tund aega mööda lumist matkarada ülesmäge kuni lõpuks välja valitud kohani jõudsime. Sealt avanes imeilus vaade väiksele asulale ning täiskuu oli lausa nii valge, et väljas oleks saanud raamatut lugeda. Tegime pildid ning laulsime sünnipäevalaulu. Kõige väiksem osaleja oli 10 kuune väike tüdruk, kes ikka väga nautis seda õhtust matka ning ei pannud korrakski silma kinni.

mäe tipust avanes mõnus vaade tuledes asulale

Meie seltskond! Väljas ei olnud nüüd tegelikult nii valge. See on rohkem nii kaameras sätitud kuna muidu ei oleks inimesi väga näha jäänud. 

Allatulek oli ka mõnus ning läks poole kiiremini. Koju jõudes hakkisime kõiksugu puu-ja köögivilju ning seejärel nautisime õhtusöögiks juustu fondüüd. 

Peale seda oli vist tegelikult plaanis minna välja kümblustünni aga kuna kõik olid matkast ja söömisest päris väsinud ning vesi tünnis ei olnud just kõige soojem, siis mängisime veidike vahvat sõnaseletusmängu ning südaööl puhus sünnipäevalaps ka tordilt küünlad. Mõned tunnid pärast seda asusimegi teele, mina olin seekord autoroolis ning tõin kõik turvaliselt koju tagasi. Küll aga sõita oli ulmeliselt raske kuna väljas oli väga väga tihe udu niiet vaevu nägin 5m auto ette. Olin ettevaatlik, valisin sobiva sõidukiiruse ja kõik läks hästi!

Muidu läheb mu elu siin sellises rahulikus tempos. Nädalapäevadel on kool, veidike õppimist-lugemist ja trenn. Nädalavahetusteti olen siin natuke ringi vaadanud, kinos käinud, oleme tüdrukutega meie juures õhtusööke nautinud ning lihtsalt puhanud. Samuti on meil hetkel juhtimise tunnis käsil üks suurem projekt ning olen palju aega ka sellesse suunanud. Uurime ühe suure spordikaupade poe juhtimise põhimõtteid, finantsseisu ja teeme igasuguseid analüüse. 

grupitööd, jee!

üks paljudest mõnusatest õhtusöökidest meie juures

Lisaks on hetkel käimas ka Sundance filmi festival aga nendele filmidele on piletid üpris kallid ning neid on raske saada. Ja mul puudub auto, et neid Park Citysse vaatama minna. Eks siis õnnestunumaid näeb hiljem kinos/televiisoris.

Oleme ka golfitiimiga koosoleku pidanud heites pilgud uude hooaega. Alustame veebruarist sise-ja välistreeninguid ning hooajal on 4 võistlust ees ootamas. Esimene on märtsi lõpus Las Vegases. See sama mis eelminegi aasta, niiet lahe!

Ja homme teen ma jälle midagi uut! Lähen vaatama meie kooli mäesuusatiimi võistlust siin ühes suusakeskuses. Ma võtan suure rootsi lipu ka kaasa, sest Erika võistleb ja siis tekitame talle väikse fännklubi sinna raja äärde. Ma olen enne küll freestyle suusatamist vaatamas käinud aga mitte sellist kus kiiruse peale need hulljulged suusatajad mäest alla tuhisevad. Sellest juba järgmises postituses! :)

Olge mõnusad, 

Mari 

Kaks null üks kolm

Armsad lugejad!
Mõtlesin, et üllatan teid vahelduseks ka mõne looga siit poolt ookeani.

Alanud on jälle üks uus aasta ning ühtlasi ka uus semester siin kaugel Jänkidemaal. Mina igaljuhul olen põnevil mida uut ja huvitavat see aasta mulle pakub ning loodan, et ka teie teete kõik mis vaja, et elus ikka see särts ja põnevus säiliks! Head uut!

Nagu ikka jõulude ajal sain mina vahepeal korraks koju põigata, et pere, sugulaste ja sõpradega natukenegi seda talve-ja jõuluaega nautida. Kodus olles on mul aga reegel, et blogi ma ei kirjuta ja eriti palju aega arvutis ei veeda. Nii sai see ka seekord olema.

Koju sõitsin 13.detsembril, kohale jõudsin muidugi päev hiljem ja tagasi siia kaugele jõudsin esmaspäeval, 7.jaanuaril. Kodus sain seega oll vaid 24 kallist päeva aga .. see aeg oli veedetud väga rõõmsalt ja übritsetud mulle kõige kallimate inimestega.

Saabudes veetsin esimese nädala Tallinnas, oli vaja ajada palju asju nagu ikka see jõulude aegne visiit nõuab. Tuleb ju läbi käia arstid, juuksur, lisaks aeguvad kõiksugu pangakaardid.. ühesõnga tuli tegeleda pika nimekirja asjadega mille ma endale juba USAs valmis kirjutasin.

Samas toimus ka palju kokkusaamisi ja õhtusööke sõpradega. Neist suurim sõprade jõuluõhtusöök oli selline:

Nii tore, et suur seltskond sõpru saab jõulude ajal kokku, süüakse-juuakse, räägitakse juttu ja vahetatakse kingitusi. See lihtsalt peab olema ja nii ongi!

Jõulud veetsin ma ikka Võrus nagu on kombeks minu perekonnal juba aegade algusest peale. Seekord olime mõnusas maamajas eemal linnakärast. Jõulud on meie peres nagu pea igas peres: kõigepealt üks mõnus saun, seejärel korralik jõulusöök ning siis muidugi kingitused, mida sel aastal oli kohe kuidagi eriti palju. 

Pere ja sugulasetega jõuluõhtusöök

Võrus käigust ei puudunud ka vanaegama valmistatud piparkoogid, mis kadusid laualt nagu soojad saiad: 

Pärast paaripäevast Võru visiiti rändasin edasi Otepääle, kus veetsin kogu järgneva aja kuni uue aasta teise päevani. Tegevusi jagus aga kuhjaga - esiteks ei puudunud sellest ajast suusatamine. Kõigepealt käisin ise  suusatamas, siis raja ääres suusatamist vaatamas ja sellele kaasa elamas ning tagatippu näidati veel televiisorist Tour de Ski'd, mis oli huvitav ja tasavägine. 

Jaaa mina suusatasin murdmaad see aasta enda kohta päris tublisti. Sai Aegviidus, Nõmmel, Pritial ja Otepääl rajad ikka ära testitud. Mõnus! 

Lisaks oli Otepääl tore vahelduseks palju kokata ja eriti just mulle meelepärases kookide valdkonnas. Spordipoiste rõõm! Samuti käisin Marta ja Bretiga Ansomäel snowtubitamas ja võib öelda, et selle talve adrenaliinilaksu sain sealt küll kindlasti kätte. 

Ka aastavahetus möödus enam-vähem samas rütmis. Algatuseks oli mõnus õhtusöök ning siis ilutulestik kuuse juures, hiljem natuke tantsulkat ja siis juba koju magama. Järgmine päev, ehk siis aasta esimesel päeval olime ka tegusad ja käisime Mammastes kus suusapoisid üksteisega mõõtu võtsid. Mina elasin sedapuhku raja ääres kaasa. 

Mammaste Karikas 2013

Alates 2.jaanuarist olin taas Tallinnas ja rohkem hoopiski golfi treenimas. Nimelt Eesti golfinoortel toimus laager koos Inglismaalt pärit treeneriga. Võtsin ka sellest laagrist osa nii palju kui sain ja jäin sellega küll väga rahule. Lisaks on Eesti golfinoortel ka uus füüsilise poole edsi arendaja ja treener kellega kohtusin Eestis olemise ajal kaks korda ja kes tegi mulle suurepärase kava, et ikka füüsiline pool ka tugev oleks ja just golfi jaoks vajalikud lihased treenitud. 

Seega iseloomustavad minu jõuluvaheaega sellised sõnad: palju kohtumisi ja õhtusööke sõpradega keda polnud ammu ja väga ammu näinud, murdmaasuusatamine, palju head eesti sööki, golfi-ja füüsilised treeningud, kõikide vajalike ülesannete täitmine...

7.jaanuaril pidin aga sammud tagasi üle ookeani seadma ja see ei olnud taaskord lihtne. Õnneks aga Estonian Air ei teinud seda mulle veel raskemks ja otsustas streigi edasi lükata ja seejärel üldse tühistada. Mõistlik kah! Reis oli nagu ikka oma ööpäev ning Washingtoni lennujaamas katastroofiliselt pikk piirijärjekord mille tagajärjel mina jõudsin napilt napilt oma viimasele lennukile aga mu kohver jäi sinna kuskile toppama. Õnneks järgmine päev toodi see mulle koju ja mis veel kõige ägedam koos kogu mu söögiga mis ma sinna Eestis panin. 

Eesti toitu jätkub nüüd mõneks ajaks.. täna hommikusöögiks olid kiluvõileivad munaga.. nii lahe!

Nüüd harjun siin vaikselt ajavahega ja tutvun uute ainetega koolis, lisaks teen muidugi ka trenni. See semester tundub küll hetkel väga huvitav ja enamik õppejõud on väga lahedad. Sel semestril õpin järgnevaid aineid: psühholoogia meie headeks saavutusteks ja enda hästi tundmiseks, mikromajandus, juhtimise alused, lavakujundus teatris ning sport ja ühiskond. 

Kõik on superäge - eks see ole alles semstri algus ka - ja kõik ained pakuvad mulle huvi ja õpetajad (eriti juhtimise õpetaja) on viimase peal! Juba alustasime kogu semestrit läbiva projektiga ja teeme igasugu muud huvitvat. Kuigi igas aines peab palju lugema, siis vähemalt tundub see materjal mulle igal juhul huvitav! Ma olen selleks kevadsemestriks ikka täielikult valmis. Lisaks ma tean, et see läheb palju kiiremini kui sügissemester kuna liigume ikkagi soojemate ilmade ja pikemate päevade poole.. lisaks algab mul golfihooaeg ning ees ootab palju võistlusreise. 

Ja Erikaga käisime juba teisel päeval pärast siia jõudmist meie spordiklubi seinal ronimas.. ma polnud seda päris ammu teinud ja meil oli seal väga tore erinevaid radu katsetada.

climbing 

Sel semestril proovin ka rohkem blogi kirjutada mitte kolm korda nelja kuu jooksul martonpostitust siia kirja panna. Loodame, et õnnestub mul tihedamini see kirjutamise värk, vähemalt ma tean, et on inimesi kes ootavad väga midagi lugeda. 

__________________________________________________________________________

Nüüd aga mõtlesin, et kasvõi enda jaoks panen siia kirja ka oma tegemistest enne jõuluvaheaega. 

Kuna mul oli koolis hästi hästi kiire, siis ei jõudnud ma siia kokkuvõtet teha niiet alustada võiksimegi sellest, kuidas ma tegin 5 lõpueksamit 2 päevaga ja ma sain sellega hakkama! Tegelikult polnud midagi hullu, võti oli õigesti aga planeerimises. 

Siia ka iseloomustav pilt õppimisest anatoomiaks: 

Lisaks sai joodud ka esimene kohv ülikooli ajal, et kuidagi ikka vastu pidada:

Lisaks õppimisele toimus ka midagi lõbusat. Näiteks oli meie koolis selline üritus nagu Cupcake War ehk siis põhimõtteliselt muffinite võistlus. Nimelt olid õpilstest moodustatud tiimid ja kohal oli 3 päris tähtsat žüriid, kes valisid parimad muffinid (koogikesed) välja. Konks oli aga selles, et kõik tiimid pidi kasutama nn salajast koostisosa milleks oli peekon. 

õpilastiim valmistamas oma 5 parimat muffinit kohtunikele

Lisaks oli üks žürii liikemetest oma cupcake kohviku omanik ja võimaldas kõigile pealtvaatajatele ja kaasaelajatele ka ühe magusa suutäie. Nii nautisime ka meie anatoomia vahele ühte väga magusat koogikest.

jeee, spetsiaalselt W-ga Westminsteri koogikesed!

Veel külastasin ma esimest korda meie kooli koori jõulukontserdit. See oli väga lahe ja teistmoodi, eriti just sellepärast et olen jõulukontserte kirikus kuulamas käinud peamiselt eesti keeles. See toimus meie kooli ühes auditooriumis aga seinal näidati akende pilti, et tekiks tunne nagu viibiks me kirikus. 

Ja veel käisin ma international students dinneril, ehk siis oli väike seltskond rahvusvahelisi inimesi kokku kutsutud ja meile väike koosviimine korraldatud. See toimus ühes väga väga armsas kohvik-restoranis Old Bridge Cafe mis pakkus Bosnia kööki. See oli hästi armas ja omapärane koht sest selle rajas üks abielupaar Bosniast kes immigreerusid siia juba sõja ajal ja siis töötasid nad mõlemad 3 töökoha peal, et oma tütardele haridust võimaldada. Nüüd on teoks saanud nende ammune unistus rajada Bosnia restoran Salt Lake Citysse ning jutustada oma lugusid. Ja need toidud olid niii maitsvad.. selline ida-euroopalik söök. Enim maitses mulle filotaignaga spinatipirukas ning täidetud paprikad, mis olid just nagu kodus.

Väga rahvusvaheline seltskond ja meie suur abistaja Leanna

Lisaks olin veel enne koju tulekut muidugi üks suur päkapikk ning varusin kingitusi. Õnneks suurele osale kingi saajatest kingid ka meeldisid ja nii sai minulgi hea meel head tehes. 

Ja nüüd olen jällegi oma jutuga jõudnud tänasesse päeva. Hetkel on meil siin meeletu lumesadu ja lumeuputus, niiet tänane koolipäev isegi tühistati ja kool on kinni. Õnneks on aga reede ja väga paljudel tunde plaanis ei ole. 

Uute sündmuste ja uute lugudeni! 

Mari