Halloween

Hei Eesti, hei sõbrad,

üks nädal on jälle kiirelt läbi. Nädala alguses sai tehtud hulga kooliasju ja trenne, neljapäevast tänaseni on olukord aga palju rõõmsam olnud.

Neljapäeval, keskpäevaselt jooksuringilt koju tulles, ütles Johannes, et mulle on üllatusmeil. Väga huvitav, läksin tuppa, võtsin telefoni ja tsekkasin siis meili. Joonas Jõgi (mu parim sõber, Johannese vend) saatis läheneva sünnipäevakutse, hea humoorikas tekst nagu ikka ja mõnus oli seda saada, kuigi mõlemad teadsime, et ma ju niikuinii ei saa aasta tippsündmusest osa võtta, sest asun pisut liiga kaugel.. ja see, mis seal kirjas allpool oli, apppppiiiiiiii.

Nimelt, Johannes on mulle mõnda aega juba rääkinud mingist tema Eesti sõbrast, kes pidi novembri alguses siia külla tulema ja keda mina ei tea. Samas lahe ikka, eestlane ja eks olin ikka põnevil, teeme ehk midagi koos ja nii edasi.

Ja siis, Joonase kiri lõppes nii, tsiteerin: "Aa, ja siis see ka, et Mari sa vist ei tea veel, et juhul kui sobib siis tulen nov. alguse poole sinna külla. Või nu tegelt, piletid juba ostetud, et ma enda optimismiga loodan, et sa väga pahane pole mu peale ja ikka võtad mind vastu seal, sest Johannes küll võtab..."

Nii, et see "sõber", varjunimede all Erki ja Raido, on hoopis Joooooonas!

JOONAS tuleb siiiaa! Parim asi, tänud vennad Jõgid nalja eest. 

See on juba õige pea ning Andrese fantastilisele emale on juba isetehtud leiva soovid edastatud, nämmi. Varsti saab leiba, varsti saab nalja, varsti näen Joonast, varsti tuleb äge aeg!

Sellega nädala naljad veel ei piirdunud. Eile, reedel oli meil Halloweeni tähistamine kooli üritusega ja kostüümidega. See on siin Ameerikamaal väga suur sündmus ja kõik riietuvad mingiks karakteriks. 

Minagi sellest ei pääsenud, vastasel juhul oleksin pidanud paar nädalat kuskil majast väljaspool kämpima. Siin majas kõik lähevad ja kaasa arvatud mina, valikut polnud. Niisiis reedel võtsime ette kostüümijahi.

Mina nägin välja selline:


aga ma olin vähemalt hea, rinnas see punane on süda. Pildilt on vist kehvasti näha.

ja meie nägime välja sellised:
Mõned meie sõbrad, kes tulid enne koolipeole minemist meie juurest läbi ja sättisime siin ennast valmis.

Vasakult Cody (väga hea sõber, tihti nädalavahetustel ikka kohutume, astub aeg ajalt niisama sisse ja tunneb vabalt), Jacob (elab meiega koos), Mehhiklane (Johannese töökaaslane, pole enne kokku puutunud temaga), Johannes, Ben (üks vendadest, kellega saame ülihästi läbi ja kelle perekonna juurde läheme tänupühade õhtusöögile ning kus võime ennast alati koduselt tunda), ja mina.

Õhtu oli väga vahva, olin autojuhi rollis aga ei kahetse midagi. Nägime väga palju naljakaid inimesi ja kostüüme. Tõesti, naerda sai palju, esindatud olid absoluutselt kõik.. kosmonaudid, pandad, mereröövlid, ergutustüdrukud, iidsed roomlased, kiisud, must luik ja nii edasi.. vahva!
Päris Halloween on aga esmaspäeval ja selleks tuleb koju kommi osta, sest meie maja on sellise nurga peal ja arvame, et võib tulla palju lapsi, kes teevad "Trick or Treat?"

Halloween õnneks väga pikale ei läinud ja laupäev on heaks puhkuseks. Pidin küll mõned tunnid kooliasjus raamatukogus olema aga saime vähemalt oma grupitöö plakati tehtud. Laupäeval tegime Jacobiga ahjus kala, te ei kujuta ette kui hea!! Siin valdav osa minu menüüst on kiirelt valmiv kana ja vahel hakkliha. Üle pika aja väga head ahjulõhet juurviljadega oli mõnus nautida.

Veel käisime laupäeva õhtul kinos. Esimest korda Ameerikas kinos. Film oli suurepärane, nimeks "In time". Saal oli suur ja kõik muu oli ehtne Ameerika, kõik täpselt nii nagu filmides..

Nüüd peaks vaatama natuke jägmise semestri asju ja üldse kogu suuremat õppeplaani. Nimelt on oodata muudatusi, töötan ühe abistava inimesega minu baka-kraadi osas, varsti kuulete! Uueks semestriks tuleb ained ära valida, registreerimine on minul 1.novembril ja ootan juba väga, et uus plaan saaks valmis ja hea! Vahepeal siin tegingi ühe eksami, nimelt TOEFL-i uuesti, et teada saada millisesse inglise keelde ma kevadel kuuluda võiksin. Reedel toimus kohtumine selles osas ja õnneks olen arengu teinud ning sain ühte heasse kõrgemasse inglise keelde, aga ma pean kevadel seal tubli olema ja ennast tõestama! Palju asju selgub uuel nädalal ja kindlasti hoian teid siis kursis!

Joonasele palju palju õnne sünnipäevaks! Juhei! :) 30.10.2011

Mari

Fall Break ja koolitööd

Hei kõik minu inimesed,

vabandan, et ei ole ammu miskit kirja saanud, koguaeg on nii palju teha.
Lõpuks lihtsalt vägisi võtsin aega oma tuhandete esseede vahepeal aega ja räägin mis vahepeal toimunud on.

Pärast Oklahomast naasmist käisin ühe, aga väga väga raske päeva koolis. See oli kolmapäev, mis on mul niigi kiire paljude tundide pärast ning lisaks pidin oma "koolivaheaja" tegemised-toimetused kirja saama. Tegmist ootas palju asju, sest koolist olen puudnud ja tulemas on vahearvestuste aeg.

Just nii "koolivaheaja" - nõnda nimetatud Fall Break kestab meie koolis näiteks ühel oktoobri alguse nädalal neljapäevast pühapäevani. Osad külastavad sel pikal nädalavahetusel kodu, mõned käivad linnapeal uudistamas, teised aga puhkavad.. mida teeb Mari?

Õpib. Jah, see on õige vastus. Lihtsalt istusin neli päeva kodus ja õppisin! Pühapäeva õhtuks tundsin küll, et hakkan kergelt peast segamini minema. Okei, päris nüüd ei "istunud kodus" neli päeva.

13.oktoober tegin kooliasju ja trenni. Kokku oli mul vaja teha 3 esseed English as a Second Language tundides (ESL) (1200-1700 sõna) kõik erinevatel teemadel ja ülipõhjalikud-analüüsivad-korrektsed. Lisaks üks 5-leheküljeline essee toitumise ja kaalu teemadel sportlaste treenimise tunnis. Aga see pole veel kõik.. meil on käsil üks ajalooline suurem projekt ka ühes ESL klassis, pidin kindlasti oma ülesanded esmaspäevaks ära tegema, vastasel juhul mu tiimiliikmed ei oleks väga õnnelikud.
Edasi veel "mõned" tegemata asjad eelmistest nädalatest, pluss väiksemad kodutööd..

Trenniks tegin 1 h 12 min füüsilist, sellest 30 min mängisin seinaga tennist, 30 min tegin jõudu ja 12 min jooksu.

13. oktoober läks niisiis väga kähku. Reedel tegin trenni ning ikka ja jälle kooliasju. Mingil ajal otsustasin, et ma ei suuda kõik päevad niimoodi järjest toimida, seega lubasin endale paar tundi ühes kaubanduskeskuses uudistamiseks. Kohusetunne pressis peale ja kiirelt koju tagasi, miskit süüa ja jätkata!

Laupäeva hommikul käisin Gary'ga (üks noorem kutt, kes pisut annab nõu ja aitab meie tiimi) mängimas. Ilm oli superilus ja soe, nagu kõik koolivaheaja päevad - fantastilised ilmad! Mängisime match-play'd (mees naise vastu mängu), kahjuks tuli lõpus vastu võtta kaotus, aga oli siiski hea mäng. Pärast tegime lõunasöögi ja edasi juba koju, õppima!

Pühapäeval magasin kauem, tegin füüsilist trenni ja mõned kooliasjad.

Ja juba esmaspäeval algas mul väga kiire nädal, kuid õnneks on juba neljapäev ja varsti ehk saab tunda pingelangust. Loodetavasti.

Esmaspäeval, mis on jällegi kiire päev tundide poolest, pidin sooritama ühe eksami Athletic Training tunnis. Seega lihased-luud-vigastused olin nädalavahetusel pähe tuupinud ja sain 89 punkti sajast. Alguseks täitsa okei, arvestades, et osadele küsimustele ei osanud vastata sest ei saanud keelest aru.

Sel päeval olid veel mõned väiksemad kodutööd ja mõned testid. Lisaks vahepeale golfi harjutamine 2 h 30 min. ..Ja öösel väga ei maganud, sest järgmiseks päevaks oli vaja üks essee kindlalt teha ja see nii hästi kui suudan, töötasin sellega kõvasti.

Teisipäeval pärast hommikust sportlaste tundi läksime veel laborisse, mis oli eriliselt lahe ja naljakas. Teipisime üksteise Achilleuse vigastusi ja õppisime tõdesid jääkottide kasutamise kohta.
Pärast seda oli mul kohtumine inglise keele õpetajaga, et läbi vaadata mu essee, mida olin hoolega lihvinud. Arvasin, et päris hea sai, aga jah... pärast kohtumist enam väga nii ei arvanud..

Kasutan ikka veel liialt "Eesti stiili" oma kirjatöödes, aga õnneks olen hulga paranenud. Sain 86 punkti saja punkti skaalal. Selle esseega aga töötame edasi, nädala pärast tuleb see uuesti esitada, koos hulga parandustega ja õpetaja soovitustega. Ja siis novembri keskel valmib sellest lõplik väga hea essee.

Edasi nagu ikka treeningud ja koolitööd.. Homseks, 21.oktoobriks, on mul vaja esitada järjekordne väga suur essee.. seda aga kuidagi ei saa vedama, teema on väga raske ja nõuab palju arutelu. Teema on "How We Adopted the Fourth of July", see on üks debatt, kus inimesed räägivad Ameerika iseseisvuspäevast, olles ise immigrandid..

Vot nii, hetkel läheb ikka hästi aga väga kooliliselt. Õnneks pärast seda esseed ja grupi projekti esitamist järgmise nädala alguses peaks vähe kergemaks minema. Samal ajal on meil siin veel üliilusad ilmad, nii et golfi harjutamist ei taha ka kuidagi vahele jätta. Täna oli täielik Eesti suveilm, golfi mängisin lühikestes riietes ja nautisin päikest!

Luban, et annan endast nüüd tihemini märku. Järgmine nädal on ka kiire ja lisaks tuleb teha TOEFL test, mis on üliraske inglise keele taseme test, et näha kus ma oma inglise keelega hetkel olen ja millised ained veel kevadel võtma pean. Pärast seda ongi kokkusaamised inimestega, et teha mu suurem tuleviku plaan ja eelkõige valida ained kevadeks.

Novembris on meil kolmapäevast-pühapäevani Thanksgiving holidays 23-27. november - ehk see on minu jaoks rohkem vaheaeg ja saan puhata! Pealegi, mind ja Johannest on kutsutud ühe väga armsa perekonna juurde Thanksgivingu õhtusöögile, ma arvan, et sellest tuleb ülilahe kogemus!

Ja pärast seda (ning mõningaid eksameid) ma juba tulen koju, kallis Eestimaa!! :)
Igatsen teid kõiki väga väga! Kallistades,

Mari



Peale selle! Ratturitele ja golfaritele soovin ilusat hooaja lõpetamist ja suusatajatele vahvat esimese lume laagrit!

Oklahoma City

Kirjutan teile Oklahomast kogu võistluse ja reisi kokkuvõtte:

Lahkusime Salt Lake Cityst pühapäeva hommikul 5.30. Lennujaamas oli hullult palju siblimist asjadega, lõpuks saime kõik toimima. Lendasime Salt Lake-Denver-Oklahoma. Kahe lennu vahel oli poolteist tundi aega ja seda kasutasime hommiku-lõunasöögiks. 

Oklahomasse jõudes rentisime lennujaamast auto, meid oli ainult viis. Treener ja neli mängijat, seega võistlusel kõik tulemused loevad. Tavaliselt on viis mängijat ja neli läheb arvesse. 

Läksime otse väljakule, riietevahetus ja harjutusringile. Vihma sadas alates hetkest, mil lennuk maandus ja sadas ööni välja. Mäng paduvihmas, saime mängida ainult 9 rada, edasi läks asi väga hulluks. Võtsime autod ja ujusime nendega teise väljaku poole kiirelt läbi, lihtsalt vaatasime, ei mänginud. Siin ei olnud sadanud mingi viis kuud ja siis kui meie siia tulime, siis just oli vaja hullu vihma sadada. 

Olime läbiiiiiiimärjad, igaltpoolt, kõik! Hotellis jagasime neljakesi tüdrukutega ühte sviidi tuba, mis oli õnneks päris suur. Jaotasime kõik oma asjad kuivama ja see imeline lõhn, mis kõikidest nendest asjadest tuli! Mm, võite vaid ette kujutada! 

Siis õhtustasime Applebee’s, väga hea kanapasta oli. Saime informatsiooni, et võistlus on juba 4 tundi edasi lüktud. Seega minu start oli 8.52 asemel 12.52, mis tähendas omakorda pikemat und ja puhkust!

Lõpuks hommikul väljakule jõudes oli vaatepilt üllatavalt hea. Väljak oli imekiirelt kuivanud ja enam-vähem mängukõlblik. Griiniümbrused olid veel märjad ja seal pidi chipates eriti ettevaatlik olema. 

Üldse väljakust: Lincoln Park Golf Course, par 72 (37+35). Väga pikk väljak meile, kohati mängisime meeste back tiidelt, ebanormaale. Par 5 ja 3 olid ekstra pikaks tehtud. Griinid kiired aga mõndades kohtades oli eriti palju pallijälgi ja see tegi puttamise ebameeldivaks. 

Esimene võistluspäev ja üldse kogu võistlus ei olnud mulle edukas, kuid siiski sain palju uut kogemust.
Mänigisin 82 essal päeval, enamasti eksisin lähimängus ja eriti puttidega. Samuti muutsin natuke aega enne võistlust swingi ja sellega on hetkel probleeme ja ebakindlust. Teistel ei läinud ka minu tiimis hästi, olime pärast esimest päeva tagant poolt kolmandad. 

Ilm oli superpalav, 30 kraadi kindlasti. Mängisime keskpäeval ka ja oli tegu, et jaksaks lõpuni vastu pidada.

Õhtust sõime mingis heas Texase kohas, söök oli hea aga pisut lärmakas ja elav oli seal ja kokkuvõttes läks päris kaua aega. Üldiselt võiks nats rahulikumalt võtta ja üritada saada maksimaalne puhkus. 

Päris väsinud olime õhtul, äratuse seadsime juba kella 6ks hommikul. Kõik vist magasid päris halvasti, ei teagi miks. Õnneks sõin hea hommikusöögi, kuhjaga putru maasikamoosiga. Väljakule jõudsime tund aega ennem, aga täna oli ühisstart plaanis seega kogu range ja harjutusalad olid ülerahvastatud. 

Startisin 8.30 11.rajalt, tunne oli tegelikult hea, olin valmis heaks ringiks aga see ei kukkunud ikka üldse hea ringi moodi välja. Alustasin kohe tuplaga ja ei saanud ree peale tagasi, korra nagu tundus, et par-i rong on saabunud aga suutsin lõpus ikka korralikult savi panna. Kokkuvõttes veel kaks lööki halvemini kui eile. 84 täna, putte ei julge kokku arvutada. Täna olid 9 lipupositisooni ikka crazy’d!! Samas teised 9 olid üliees ja lihtsad, aga suutsin seal kergelt eksida. No mis seal ikka, oli kehva võistlus. Vahepeal ei tundnud enast üldse hästi ka, kuidagi üliväsinud ja mitte väga motiveeritud.. Ilm oli tuuline ja tegi osad pikad rajad veel pikemaks aga muidu oli hea, keskmine Eesti suveilm, hehe. Väljak oli täna märjem kui eile + hommikul oli ülikaua kaste, ma tükk aega mõtlesin, miks see juba ära ei kuiva. 

Kokkuvõttes teise päevaga tõusime, möödusime mitmest koolist, katsun leida täpsed tulemused ka.
Treener vähemalt ütles, et tubli tüdrukud, jäi rahule, superhea kogemus. 

Pärast mängu kiire võiku, asjad kokku ja lennukile. Andsime rendiauto tagasi ja chekkisime sisse. Seejärel oli lennukas aega, saime normaalsemalt süüa ja mõningaid asju teha.. näiteks kodutöid! 

Siis Oklahomast Denverisse lend, 20 min lennujaamas ja kohe Salt Lake City lennukile.   

Nüüd lõpuks kodus ja kohutavalt väsinud!

Mari

Wow!

Vauu, millised sõbrad mind ümbritsevad - jah, need Eestist!
Väga väga tore on mitu nädalat järjest veel sünnipäevakaarte ja kinke saada!

Esimesena üllatusmees Mattis Jaama, kes saatis postkaardi otse Ramsaust, kus Eesti suusalootused treenivad...ilus kaart ja veel ilusam sisu! Aitäh, aitäh, aitäh, väga hindan seda!

Teiseks saabus salapärane CD mu postkasti.. Teele Hallmägi ja Lii Raasuke! Wow, ma juba väga ootan, millal saan seda vaadata..  suur suur aitäh teile ka!! Te olete fantastilised!

Ja siis üks wow veel.. eelmise nädala lõpus tuli mägedes lumi maha! See vaatepilt on uskumatult ilus!
All mängime golfi ja üleval saame varsti pärast trenni suusatada-lauatada.. kes veel seda teha saab?

Minu jaoks oli see lihtsalt väga üllatuslik.. pistsin hommikul pea ukse vahelt välja, et tunnetada mis ilm on, mis riideid kanda ja lihtsalt kõva häälega ütlesin: "Ossa, vauu, kui ilus!" Ma olin ülaltunud ja vaatest ahastuses..

Tegin väljakul telefoniga pilti, kvaliteet pole väga hea..

Matk, mäed, kogemus

Tsauki jälle!

Olen juba mõnda aega tagasi tsivilisatsioonis. Käsil on üle pika aja nädal, mil saan kõik päevad koolis käia ja hullult palju koduseid töid teha, jee! Treeningud jätkuvad ka täie hooga! Seetõttu pidite postitust mu matkast kaua ootama, aga siit ta nüüd tuleb:

1. päev - September, 30

Hommikul 8:30 kogunesime koolis, outdoor recreation office'is, mille ees on sisehalli ala. Seal olid juba toidud ja telgid jms vajalik jaotatud erinevatesse väikestesse gruppidesse. Kohe esimese asjana sain endale seljakoti, magamiskoti ja madratsi laenutada, siis hakkasime kotte pakkima. Toimus pisike koolitus, kuidas seda kõige efektiivsemalt teha.. tuli päris hästi välja. Siis jaotasime end 3-4 liikmelistesse köögitoimkondadesse ja iga grupp sai kolme päeva asjad toidu valmistamiseks. Omavahel tuli ära jaotada kes mida kandma hakkab. Needki asjad kotti pakitud, tegime veel telgigrupid ja jaotasime telgiosad ka ära. Seejärel veel mõned olulised pisikesed koolitused ja valmis minema!

Asusime teele kooli väikse bussiga, sõit kestis 2 tundi. Kohale jõudes tegime oma 10-liikmelisest grupist kaks 5-liikmelist, et metsas vähem kära oleks ning ka gruppi lihtsam juhtida oleks. Skeem nägi välja nii, et iga päev on kaks liidrit, kellel on kaart ja kes kõnnib kõige ees. Liidril on palju ülesandeid ja meie õppisime olema hea liider. Igapäev 5-liikmelised grupid vahetusid, sest erinevatel inimestel olid erinevad asjad kotis ja selle järgi tuli igal hommikul uued teha. Ühes grupis pidi kamba peale kindlasti olema telk, gaas ja muud söögiasjad, köis, kaart jne.

Nonii, siin on kaart.. üritasin midagi kokku panna, loodan, et saate mingi pildi:

Vahepeal kohtusime teise viieliikmelise grupiga ka, päeva liidrid leppisid mingi kohtumiskoha kokku. Samuti saime igal õhtul kokku ja valisime telkimiskoha ja tegime koos laagri.

Esimesel päev oli kõige ekstreemsem.. Me küll ei kõndinud väga palju aga alustasime oma matka kuskil 1 päeval, ning telkimiskoha otsimist natuke liiga hilja, kuskil viie - kuue ajal õhtul. Selle valiku tegime kiirelt ja hakkasime telke üles panema... ja siis tuli hull äike ja sadas rahet. Kõige ebasobivamal ajal üldse. Äike ja muud ilmastikutingimused on  üleelatavad kui sa parasjagu kõnnid (saad kiirelt varjuda) või kui oled laagri üles seadnud, küll aga mitte siis kui sa just paned oma telki üles.. aga mis seal ikka. Tuli kohe täitsa hädaolukord läbi teha ja pärast arutasime, et õppisime tänu sellele veelgi rohkem ja saime kogemust.

Niisiis rahe ja äike, väga väga lähedal. Ruttu kõik erinevatesse suundadesse laagri ümber, puu alla, pead istuma oma koti peal, pea jalgade vahel.. ja me olime kõik alles lühikestes riietes, sest enne oli ilus päikesepaisteline ilm!

Ja siis muudkui loed seal sekundeid, kui sähvatus oli ära siis peab üle 5 sekundi minema aega mööda kui alles müristada võib.. siis ei ole ohtu. Meil tuli mürin juba sageli 1, 2 sekundi peal ja see kestis kuskil 20 minutit ja niiiiii külm oli.

Varsti saime puu alt välja ja kibekiirelt telk üles ja kõik soojad riided selga mis kaasas olid. Kotid kaasa ja "kööki" mis pidi asuma telkide asukohast 200 m kaugusel. Köögis hakkasime gaasiga toimetama ja sööki valmistama kahjuks juba üsna pimedas, aga valmis saime ja superhea juustupasta singiga tuli.

Pärast sööki pidime kõik söögiasjad spetsiaalsetesse kottidesse panema. Absoluutselt kõik asjad, isegi enda kaasavõetud magusa ja hambapasta. Need kaks kotti läksid igal õhtul köiega puu otsa, sest muidu tulevad karud ja söövad meid ära.

Pildil on näha, kuidas "bearbag" puu otsa läheb..

Edasi istusime veel korra kõik ringis, tegime päeva kokkuvõtte ja mina olin üks, kes esitas ettevalmistatud presentatsiooni teemal "Staying warm and dry".

Öö oli külm, väga väga külm, eks meil oli sellest hädaolukorrast ka veel külm sees. Õnneks need magamiskotid on supersoojad ja sain enam-vähem magada.


2. päev - Oktoober, 1

Äratus kell 7, selle päeva liidrid tulid äratama. Siis kohe telgis asjad kokku, magamiskott koti põhja, osad riided peale ja köögi poole teele. Sünnipäevahommikuks tegime pannkooke vahtrasiirupiga.

Hommikul oli ka nats jahedam, aga päeva peale läks ikka jälle mõnusalt soojaks. Ees ootas terve päev matkamist. Hommikune ettevalmistus:

See oligi kõige pikem ja raskem päev, samas nägime rohkem ilusaid vaateid. Üks nendest on siin:

Lõunasöök:

Õhtuks jõudsime päris kaugele (vaata kaarti ülevalt), kõndisime kuskil 7 miili, 11,2 km.. ja mitte sileda maa peal! Laagrikoht oli ägedam, kui eeleval õhtul (meie telk):

Telk jälle üles pandud, kööki minek, kõhud olid juba ülitühjad. Õhtuks tegime tortillasid, nämm. Selleks oli kaasas spetsiaalne riis, paprika, sink, küüslauk, sibul. Imemaitsvad söögid olid, ma ei saa aru, miks kodus nii head ei tule..

Õhtusöök söödud, üllatati mind šokolaadibrowniega, mille üks toimkond vaikselt toiduga samal ajal valmistas. See oli väga hea ja armas, istusime kõik ringis jälle, et kokkuvõtteid teha ja siis nad laulsid ja sõime kõik peaaegu nagu kooki.

Siis ruttu tuttu, kõik olid surmväsinud sellest päevast. Päev oli tore, aga eks ma ikka oleksin tahtnud rohkem oma inimestega koos olla ja nautida tõelist sünnipäeva.. samas, neid tuleb veel!

3.päev - Oktoober, 2

Mina olin koos Emilyga tänase päeva liider, ärkasime enne seitset, äratasime teised ja asusime kööki. Juba rutiinne hommik.. vee võtmine kuskilt veekogust, selle puhastamine keemilise preparaadiga, karukotid puu otsast alla, söögi tegemine..

Hommikuks oli puder ja siis tahtsime kiiresti teele asuda. Enne oli veel juhendaja poolt väike loeng, kuidas otsuseid teha ja mängisime paar ringmängu, et soojaks saada. Et aga teele asuda, tuli natuke off traili teha. See tähendab, et mitte mööda rada kõndida, vaid läbi metsa..otse. Ka seal on palju reegleid, mida liidrid järgima peavad..

Siis mina juhtisin gruppi, läksime kiirelt ees ja kõik toimis hästi.. pisut enne autoni jõudmist oli veel selline vaade, kus ei saanud mitte peatuda:

ja lõpuks autooooooo! ja lahti-kokku pakkimine:

Ja natuke lisaks:

Veega varustamine - kaasas olid meil veepudelid, vähemalt 2 liitrit. Ja neid koguaeg täidad ja tühjendad.. võtad vett suvalisest veekogust:

ja puhastad. Kaasas oli meil igale grupile 1-2 preparaati. See toimis nii, et väikse korgi sisse pidid tilgutama 7 tilka Part A-st ja 7 tilka Part B-st, seejärel ootama 5 minutit ja siis lisama selle oma veele ja 15 minuti pärast võisid seda juua.


JA lihtsalt üks hea pilt otsuste langetamisest kogu grupiga, kuhu minna?

Kokkuvõttes oli ikka megaäge seal, kogesin niii palju uut ja huvitavat. Ei ole siin midagi lihtsalt nii, et lähed suvaliselt metsa, nagu Eestis ja paned oma laagri püsti. Siin on väga palju reegeleid ja väga palju ka ohte..

Loodan, et saite mingi ülevaate!
kirjutamiseni,
Mari

PS! Tänan väga kõiki õnnitluste ja heade soovide eest! Nüüd mul seda õnne ehk mõneks ajaks jagub!
Erilised tänud: Vanaisa ja tädi Elle, Võru vanaisa Lembit ja vanaema Linda, Emme, Siim, Isa, vanaema Helgi, perekond Kollo, Stina-Simona Epner!