Minu Ameerika: January 2014

Ahoi!

Tere tulemast taas lugema minu siinsetest seiklustest. Enne aga kui teid uue semestri tegevustega kurssi viin, teen veel kokkuvõtte eelmisest aastast.

Ja ikka nii nagu eelmine kord pooleli jäi..

NOVEMBER

tagasi 2013.a. novembrisse. Novembri algus oli väga-väga kiire, sest koolis oli vaheeksamite aeg ja enne Thanksgivingu vaheaega oli vaja palju asju esitada. Samas valitsesid siin päris kenad sügisilmad ja nädalavahetustel sai ikka natuke loodust käia uudistamas.

Käisime Hardo ja Samanthaga jällegi sõõrikuaugu (Doughnut Hole) matkal.. sel ajal oli aga nii, et mägedes oli lumi kuid väljas oli soe, seega sain lühikeste pükstega lumes matkata. Päris koseni me välja ei jõudnud, sest lõpp oli väga järsk, lumine ja jäine. Aga vahva oli sellegipoolest!

Novembri alugses oli minu emapooleses suguvõsas veel üks suur sündmus - nimelt minu kullakallis vanaema sai 80. Mul oli ülimalt kahju, et ma ei saanud sel ajal Võrumaal viibida aga külastan kindlasti vanaema tihedalt nii suvel kui talvel.

Vanaema, ema ja tädi

13.novembril avanes mul võimalus minna kuulama Dave Nichollsi, kes on USA koondises väga mitmel invaspordialal. Ta tegeleb või on tegelenud nii korvpalli, bobisõidu kui ka slaalomiga (neid spordialasid on veel!). Ta kuulub ka Sotšisse sõitvasse USA parasportlaste tiimi. Meile andis ta loengu spordipsühholoogiast ja sellest kuidas ta näeb ainult õnnestumisi ning suudab oma mõtetega paljud võidud koju tuua.

Sain kindlasti uusi teadmisi ja lähemalt teada psühholoogilisest abist sportlasele.

Sama nädala reedel oli jälle üks tegus päev - lõuna paiku käisin spinningutrennis, edasi joogas ja siis toimus meil kooli spordikeskuses veel tasuta kokkamise tund. Õppisime tegema ise hummust, maasika-avokaado-kinoa salatit ning magusat kastet puuviljadele. Mmm..

Siis veel jõudsin teatrisse. Käisin koolietendust vaatamas, mis kandis seekord pealkirja "Getting Out" ning rääkis naistevanglast. Päris muserdav teema aga see oli hästi mängitud ning lõppkokkuvõttes oli tore vaatamine.

Lisaks osalesin veel International Food Competitionil ehk siis rahvusvahelise toidu võistlusel. See toimus koolis ning korraldajaks oli minu endine inglise keele õpetaja. Otsustasin valmistada kama magustoitu marjadega. Tuli superhästi välja ning sain väikse preemia ka!

Mingisugune Saksamaa dipikaste ja soolarõngad

Minu peamine konkurent - Rootsi šokolaadikook

Hardo ja Samanthaga käisime ühel päeval ka Sam's Clubis ehk siis suures hulgimüügi moodi poes, kus saab osta kõike palju ja hiiglaslikes pakendites. Sam's Club ja Costco on siin USAs säärased poed ning et seal ostelda peab olema membership ehk klubikaart. Minu jaoks oli see lahe - kõik oli nii suur ja hinnad olid päris odavad! See oli jällegi üks asi mu listis kus olen tahtnud ära käia. Check!

Kõik on nii suur!

Minu ostud Sam's Clubist

Kibeiirelt saabuski meil Thanksgiving break, kus siis kolmapäevast alates oli kool suletud. Pärast väikest vaheaega olid kohe jälle eksamid tulemas ja kuna eestlased thanksgivingut ei tähista siis ma nimetasin seda vaheaega pigem õppimise vaheajaks. Sain palju asju tehtud.

Siiski, 28. november oli minu jaoks oluline päev. Nimelt tunnustas Eesti Golfi Liit mind aasta naisgolfari tiitliga ja sel päeval toimus pidulik hooaja lõpetamine. Ma pole varem seda auhinda saanud ja olen selle üle väga õnnelik! Selle ürituse tarbeks filmisin üles ka oma videokõne, mis oli jällegi esmakordne kogemus ja mida polnud üldse nii lihtne teha.

Enda filmimine pole lihtne!

Thanksgivingu puhul tegime mõnusa õhtusöögi Hardo ja Samanthaga siin, minu juures. Sõime kalkuni asemel grillkana ja tegime ahjukartuleid. Lisaks ei puudunud ka kohupiimakook! Väga mõnus olemine! :)

Mina ja Samantha minu juures Thanksgivingu õhtusöögil

DETSEMBER

Nüüd veel ühest asjast, millest ma siin veel rääkinud pole. Nimelt ostustasin novembris, et tahaksin vabatahtlikult midagi kooli kõrvalt teha. Leidsingi internetist pakkumise ning juba järgmisel päeval olin ma ühes kontoris kohal - koosolekul. Nimelt Arthritis Foundation ehk siis artriiti või liigesepõletikku põdevate inimeste ühing korraldas iga-aastast Jingle Bell Run/Walk'i ehk siis väikest heategevuslikku jooksuvõistlust. Mina aitasin neid veidi. Alates novembrist käisin ma igal neljapäeval seal koosolekutel ning 7.detsembril oligi meie jooksuvõistluse päev. Lisaks võistlusele (sai joosta/jalutada ka ajavõtuta) toimus muid vahvaid tegevusi ka.. väike laat, lastele oma meisterdamise ala, esinemiste programm ning oksjon millest kogu tulu läks sellele ühingule.

Toredad kaas-vabatahtlikud! Võistluseelne registreerimine!

Meie väiksed abilised

Vaprad osalejad!

Kohustuslik pilt Santaga sai ka tehtud!

Mina sain juurde hulganisti kogemusi ja praktikat kuidas läbi viia edukas spordipäev koos muude üritustega.

Enne jõuluks kojulendu otustasime Erikaga esmakordselt oma kodu kaunistada, sest Erika pidi kahjuks sel talvel siia jääma. Läksime dollaripoodi ja saime väga palju odavaid kaunistusi.. koju tõime väikse kuusepuu, ehted, küünlad ja tulukesed. Kindlasti muutus meie kodu veidi jõululikumaks. Lisaks tuli meil siin ka lumi maha.

Teistest kaunistustest mul kahjuks pilte pole

Muidu käis ikka elu täie hooga kooli ja trennide rindel. Koolis oli käsil palju projekte ja nagu arvata võis oli kogu semestri lõpp ülikiire. Õppimisega üheskoos oli muidugi ka jõuluaeg lähenemas ja seega oli tore siin kingitusi otsida.

Käib töö ja vile koos!

Marketingi projekt - pidin turustama kaalu langetavat hambaharja .. see kahjuks pole reaalsus! Siinkohal veel tänusõnad Anderile nende kaunite jooniste eest!

KOJUSÕIT

12.detsembril alustasin oma traditsioonilist sõitu jõuludeks koju. Reis oli ekstrapikk, sest Frankfurdis ootasin Eestisse lendu 7 tundi. Teekonna tegi aga lõbusamaks see, et esimesel lennul istusin kõrvuti väikse Pauli ja tema emaga, kes olid ka teel Saksamaale. Niisiis esimesel ja teisel (üleookeani) lennul sain nunnutada väikest Pauli. Ma ikka oskan neid väikseid lapsi üles leida! :)

Nunnumeeter põhja! Mina ja 5kuune Paul!

Lõpuks jõudsin koju - pole paremat kohta maapeal kui Eestimaa!

Eestis möödus aeg nagu ikka - väga mõnusalt kuid kiiresti:

Käisin maakodus, mis oli 4 kuuga suure muutuse läbi teinud.
Kohe oma puhkuse alguses veetsin 3 päeva Otepääl, sest pealinna lähistel lund ei olnud. Otepääl oli nagu ikka väga mõnus olla - mina aga peamiselt puhkasin ja kokkasin. Olin alates esimesest päevast Eestis muidugi ka haige - mind tabas põskkoopa põletik. Seega tuli tegeleda ravimisega.

Jõudsin veeta ka päeva Stinaga Tartus! Üha enam ja enam saan Tartuga sõbraks. Stina muidugi võttis mind soojalt pannkookidega vastu ning lõunasööki nautisime imelises Kapriisis.. Ja juttu jätkus kauemaks!

Vahepeal käisin ka Pärnus. Jällegi lumepuuduse tõttu. Mina küll muidugi suusatama ei läinud (väike 1+ km pikkune jäine rada väga ei kutsnud mind) aga sisustasin aega Pärnu linnas. Õhtul käisime Supelsakstes head toitu nautimas ja Strandis mingigolfi mängimas! Väga lahe! :)

Strandi minigolf

Sain kahjuks ainult ühe füüsilise treeningu koondisega kaasa teha. Kuid see oli väga lahe - toimusid erinevad pallimängud, mis võtsid korralikult võhmale.
Sain kokku oma koolikaaslastega - Teele, Lii ja Kadriga. Oli jälle tore taaskohtumine, mis lõppes Valge Gospeli külastamisega. Oli suur ja vägev show!

Külastasin väikseid sugulasi, toimus jõulueelne mõnus õhtusöök. Lisaks ootas mind soe vastuvõtt perekond Jaamade kodus. Aitäh!
Ja ruttu saabuski 24.detsember. Sel aastal veetsin jõuluõhtu mõnusas maakodus ning 25. detsembri Võrumaal. Oli palju süüa, kingitusi, rõõmu ja nalja. Igati rahulikud ja armsad jõulud!

Meie kink - palju sooje sokke, kindaid ja susse! Sel aastal olen küll soojas!

Pärast jõulupidustusi jäin natukeseks ajaks jällegi Otepääle paikseks. Endiselt ravisin ennast, puhkasin ja katsetasin köögis uute asjadega. Õhtuti mängisime lauamänge. Käisin ka noorte ja U23 Eesti Mesitrivõistlusi vaatamas, mis toimusid Otepääl 1,7 km pikkusel kunstlume rajal.

Fantastiline talveilm!

Aasta viimase ja eelviimase päeva veetsime A-ga Tartus. Aasta viimast ja suurepärast õhtusööki pakkusid meile Grete ja Alo. Lihtsalt super! Aasta vahetasime Tartus Toomemäel uhkete ilutulestike saatel.

Aastavahetuse muhe seltskond + Oliver!

JAANUAR

Jaanuari alguses saabusin tagasi Tallinnasse. Kohtusin Stinaga, käisin enda jaoks jälle uues kohas söömas - selleks oli seekord Sinilind. Taas ei pidanud pettuma! Lisaks veel sai Stina õe vanalinna salongi uudistatud - wow! Ma olen sõnatu!

Veetsin kvaliteetaega emaga ning käisime jällegi maal. Samuti võeti mind soojalt vastu Vääna tänval, Haljas teel ja muidugi Kulleses. Aitäh teile veelkord - olid mõnusad taaskohumised!

Paar päeva enne ärasõitu käisime sünnipäeval bowlingut mängimas. Seda oli ka tore üle pika aja teha! :)

Ja oligi aeg taas sammud siiapoole ookeanit seada. Reis oli jällegi superpikk, sest idarannikul valitsesid krõbedad külmakraadid. Lendasin läbi Minneapolise ning tehnilise rikke tõttu hilines mu viimane lend 4 tundi. Arvan, et peaksin isegi õnnelik olema selle väikse viivituse üle. Osad minu kooli õpilased olid paar päeva idarannikul lõksus.

Kohe algas mul siin kool pihta. Sel semestril kohtun jälle uute ainetega ning seekordne valik on järgmine: tervise psühholoogia, sissejuhatus psühholoogiasse, äri finantsid, jõusaalitreening ja geoloogia. Tänaseks olen kõikide ainete, õpetajate ja õpilastega tutvunud ja tõotab tulla jällegi väga vinge semester! Kõik loengud on olnud põnevad ja õpetajad südamega asja juures. Põnev!

Tere taas, kool!

Esimesel siinviibitud reedel käisin juba ka lumelauaga sõitmas. Toimus Westminster Night Brightoni suusakeskuses - õhtumägi 16st 21ni ja mäepilet oli vaid $15 koos vahukommide grillimisega! Nii mõnus - sai korralikult lauatatud ja vahepeal ka maiustatud!

S'mores!

Lauatada on fun!

Ja juba olen veel ühe kogemuse võrra rikkam.. Nimelt käisin Samantha ja tema sõbrannaga talle pulmakleiti valimas. See oli nii lahe.. täpselt nagu filmides! Ta proovis päris mitmeid kleite selga ja juhtus nii, et leidis ka selle õige! Me olime nii õnnelikud ja USAs on selline komme, et kui pruut leiab omale kleidi, siis peab ta soovi soovima ning hästi kõvasti kella helistama.. kõik inimesed kes samal ajal poes on saavad plaksutada. Juhei! Oli väga rõõmus päev. Kui pulmad on möödas siis luban, et lisan siia ka pildi.. Praegu ei saa veel pruutkleidist pilti panna.